Eelmise aasta lõpul valminud riiklikus vähistrateegias ei ole tähelepanu pööratud haigestumissageduselt teisel kohal olevale soolevähile.
2000. aastal andis Euroopa Liit välja direktiivi- tõhustamakssoolevähi ennetamise kampaaniat Euroopa Liidu riikides- kuid Eestis ei ole niivõrd tõsise probleemiga veel tegelemahakatudki.<br />Regionaalhaigla onkoloogiakeskuse endoskoopiaosakonna vanemarst jaIDCA kontaktisik Eestis Mart Eisen usub- et probleemiteadvustamiseks tuleks kõigepealt parandada elanikkonna teadlikkustsoolekasvajate tekkimise põhjustest ja uuringu võimalustest.“Teadlikkuse tõstmine peaks hõlmama patsientide kõrval katervishoiutöötajaid ja tervishoiukorraldajaid-” rõhutasEisen.<br />Pooltel avastatud soolevähi juhtudel on tegemist jubakaugelearenenud staadiumiga- kus soolevähk on kasvanud läbisoole seina ja andnud siirdeid lümfisõlmedesse.<br />“Kaugelearenenud vähi puhul kulutame raviks ressursse kümneid kordirohkem- kui kulutaksime ennetusele ja varasele avastamisele-”sõnas Eisen- kelle sõnul on Eestis olemas toimivendoskoopiakabinettide süsteem.<br />Eisen jätkas- et praeguses tervishoiusüsteemis on side patsiendi japerearsti vahel nõrk ega soodusta vähi avastamist. “Praegu onperearstid hõlmatud tulevikku suunatud projektidega- nagugeenivaramu jne- aga soolevähi avastamise probleem on teravaltaktuaalne ega tohi jääda muude projektide suhtes tagaplaanile-”arvas Eisen. Ta rõhutas- et väga oluline on perearstide aktiivsussoolevähi avastamisel.<br />Esimeseks sammuks pakkus ta välja perearstidele soolevähiennetamise ja varase avastamise juhendi väljatöötamist.<br />Teise ideena tõi Eisen esile konsultatiivse keskuse loomisesoolevaevustega inimestele. “See oleks lisaks üks võimalus- kuidaslühendada ahelat perearst-eriarst-endoskoopilised uuringud-” ütlesEisen.<br />Niikaua kui massiuuringuid ei tehta- saab soolevähki avastada mitmetunnustatud meetodiga. Peitevere avastamise test võimaldab avastadasooles mikrokoguseid verd- mis viitab vähkkasvajale. Teiseksoluliseks uuringuks pidas Eisen kolonoskoopiat ehk jämesooleuuringut videoendoskoobiga.<br />Soolevähk võib pesitseda inimeses enne vaevuste tekkimist viis-kuusaastat. Tõenäoliselt kõnnib Eestis praegu ringi ligi 3500avastamata soolevähiga inimest. “Soolevähi avastamine on sisuliseltõnneasi-” nentis Eisen.
Seotud lood
Uus uuring näitab, et üsnagi tavalise suus pesitseva bakteri poolt põhjustatud infektsioon võib anda oma panuse soolevähi tekkesse, kirjutas ERR Teadusuudised.
Vastavalt hiljutisele uuringule võib tüsedus suurendada vähieelsete moodustiste ehk nn polüüpide arengut soolestikus, kirjutas ERR Teadusuudised.
Hea kolesterooli (HDL) kõrged tasemed
vähendavad soolevähi tekkimise tõenäosust. Vastav seos avaldati ajakirjas Gut
ning see ei sõltunud teistest potentsiaalselt vähkitekitavatest
põletikumarkeritest veres, kirjutas teadus.err.ee.
Tervishoiutöötajatest on Eestis suur nappus, seda eriti suurtest keskustest väljaspool. Saaremaa vald, kohalikud ettevõtjad ning Kuressaare Haigla on leidnud ja rakendanud aga mitut erinevat meedet, kuidas üheskoos seda olukorda parandada ja arste saarele tööle saada.