Kolmandal lugemisel võttis Riigikogu vastu
surma põhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse, mis annab sõjalisel
missioonil kaasas olevatele arstidele õiguse väljastada eestikeelseid
surmateatisi, mis kehtiksid sarnaselt perearsti või kiirabibrigaadi juhi välja
antud surmateatistega.

Jõustunud muudatus on vajalik kiirendamaks sõjalises operatsioonis hukkunud kaitseväelaste matmist ja kodumaale toimetamist, kuna praegu on surmatunnistuste saamine aeganõudev. Varem võis välismissioonil hukkunud sõduri juriidilise surma fakti tunnistada ainult teise riigi meditsiinitöötaja, kuid tema väljastatud dokument Eestis ei kehti. Seega tuleb surma tõendav dokument tõlkida eesti keelde, tõlge notariaalselt kinnitada ning esitada Välisministeeriumile ehtsuse tõestamiseks. Kõik need toimingud võtavad aega, mille tõttu lükkub edasi Perekonnaseisuametist surmatunnistuse saamine.

Seadusemuudatus oli vajalik vähendamaks bürokraatlikku asjaajamist. Muudatuse jõustumisel antakse volitused väljastada eestikeelseid surmateatisi Eesti kontingendiga kaasasolevale arstile või kui arsti kaasas ei ole, siis väeosa arstile.

Eelnõu poolt hääletas 77 Riigikogu liiget, vastu oli 1, erapooletuid ei olnud.