Šveitsi ja Ühendriikide teadlased kasutasid
geeniteraapilist manipulatsiooni, et valgusretseptorrakkude
(kolvikeste-kepikeste) puudumise tõttu pimedate hiirte võrkkestadele anda tagasi
valguse tajumise võime.
Meetod põhineb avastusel, et rohevetika Chlamydomonas reinhardtii valgusretseptori abil on võimalik muuta valgustundlikeks rakke, millele loodus on andnud ülesande edastada retseptorite poolt elektriimpulssideks muudetud signaale ajju, vahendas Eesti Geenikeskus Nature Neuroscience'i. Sellist lähenemist on proovitud juba paari aasta eest, kuid toona sai takistuseks asjaolu, et valgusimpulsi mõjul ei aktiveeru sugugi mitte kõik sellised rakud - miskipärast on oluline, et osad neist „vaikiksid”. Vastses uurimuses demonstreeriti võimalust, kuidas valgust tajuma panna vaid „õiget” tüüpi rakke, kuna vastasel korral jõuaks ajju tõlgendamatu impulsside segapuder.
Seotud lood
Suurbritannias asuva Sheffieldi ülikooli
ekspertide sõnul on kurtidel inimestel parem nägemisvõime tänu sellele, et nende
silma võrkkest areneb teisiti, kirjutas teadus.err.ee.
Inimestel, kel on väiksemad sõrmed, on
parem kompimismeel kui suuresõrmelistel, selgub ajakirja The Journal of
Neuroscience detsembrinumbrist.
Briti teadlased saavutasid tõsise
läbimurde, jõudes jälile seitsme väga tavalise haiguse geneetilistele
tekkepõhjustele.
Teadus on jõudnud sammukese lähemale
kurtuse ravimisele – hiire embrüosse viidud geeni avaldumise tulemusel tekkis
sisekõrvas oluliselt rohkem helilaineid elektriimpulssideks muutvaid karvarakke,
mis talitlesid sarnaselt normaalsetele karvarakkudele.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.