Teadusartiklid kirjeldavad reeglina ühte kliinilist uuringut või annavad süsteemse ülevaate ravimite kohta. Siin tagab kvaliteedi eelretsenseeritus.. Ravimiregister sisaldab kõiki müügiloaga ravimeid Eestis. Sealt saab kätte nii arstile kui ka patsientidele mõeldud ravimiinfo.
Internetist võib ravimite kohta leida infot alates reklaamist, inimeste arvamustest kuni teadusartikliteni. Info kvaliteet on aga väga erinev ja sageli on raske otsustada, kas see on usaldusväärne, täielik ja ajakohane.Abiks on ka ravimitootjad, kuid info jagamise eesmärk on teine – enamasti antakse teavet oma toodete osas ja reklaamina.Reklaam ei sisalda ravimi väljakirjutamiseks piisavalt teavet – ohud ja riskid on kajastamata või väidetakse, et neid pole. Sageli keskendub reklaam nn surrogaat-tulemusnäitajatele, nt vererõhu langusele, mitte sellele, kas ravim vähendab haigestumust või suremust.Kõigi nende allikate taustal võiks arstil tekkida huvi ravimiameti poolt kinnitatud ravimi omaduste kokkuvõte kohta, mis sisaldab ravimi omadusi (toime, annustamine, ohutus, hoiatused, vastunäidustused).Kuidas selline kokkuvõte meile tekib? Müügiloa saamiseks peab ravimitootja ravimiametile esitama tõendid, et ravim on kvaliteetne, toimib ja on piisavalt ohutu. Ravimi toimivuse üle otsustatakse ravimiga teostatud kliiniliste (ehk inim-)uuringute alusel. Seega põhineb ravimi omaduste kokkuvõte teaduslikul tõendusmaterjalil – koos on info, mille põhjal on teada, et konkreetsest ravimist on patsiendile kasu.Meie baas ole midagi lõplikku, vaid muutub ajas – lisanduvad ohutusandmed turustusjärgsetest ohutusuuringutest ja kõrvaltoimeteatistest. Lisatakse uute kliiniliste uuringutee andmed (nt uue näidustuse lisamine).Pidevalt uuenev ravimiinfo on üleval ravimiregistris http://www.ravimiamet.ee