Autor: Siret Trull • 12. märts 2009
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kleinberg: aktiivushäire mõju ühiskonnale on alahinnatud
Eesti esimesel hüperaktiivsete laste
problemaatikat käsitlenud konverentsil „Tabamata ime“ rõhutati, et aktiivsus- ja
tähelepanuhäirega (ADHD) laste ravimiseks on vaja kõikide osapoolte teadlikkust
ja koostööd.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla psühhiaater Irja Ivarinen tõi oma ettekandes paralleeli ADHD laste ravi ja tooli vahel. „Ega tool ei seisa ka ühe-kahe jala peal,“ selgitas Ivarinen. Psühhiaatri sõnul on esmatähtis lastele toetava keskkonna loomine. Väga oluline on abistada laste vanemaid, õpetajaid ja kasvatajaid, et nad suudaksid olla järjekindlad, toetavad ja mõistvad.
Kui lapsel on diagnoositud ADHD, peab toimuma muutus kooli- või lasteaiakeskkonnas. Lapsele on vaja individuaalset lähenemist ja tema eripäradega arvestamist. Üheks toetavaks jalaks on ka ravimid.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!