Kas ja kuidas peaksid perearstide ja EMO vahel jagunema patsiendid, kes ei vaja erakorralist abi, aga tulevad sinna siiski, on viimasel ajal arstkonnas üha enam arutust leidnud.Fraas, et perearst keeldus patsiendi juurde tulemast või teda vastu võtmast, ei ole Põhja-Eesti Regionaalhaigla erakorralise meditsiini keskuse ülemarsti-juhataja Vassili Novaki sõnul EMOs sugugi harv kuulda. “Loomulikult tuleb arvestada, et see on patsiendi interpretatsioon, kuid tulemus on ikka sama. Koduvisiidid on sisuliselt minevik,” nentis ta.Novaki hinnangul on viimasel ajal aga silmanähtavalt vähenenud juhud, kus perearstid patsiendi teda nii füüsiliselt kui ka instrumentaalselt uurimata minema saadavad.Esiplaanile hakkab kerkima sisuline pool ehk mida teha ning kuidas ravida uuringute tulemusena diagnoositud haigust.Perearsti juurde ei pääseÜkski perearst ei tunnista Novaki sõnul, et ta keeldus patsienti vastu võtmast. Mugav on seisukoht, et sellise probleemiga ootab homseni-ülehomseni küll. Kui ei soovi oodata, võib ju ka EMOsse minna. “Äraütlemist ei olnud, patsient ise otsustas...,” lisas ta.Uskumatuna tundub tõik, et ühe kuu jooksul tuleb EMOsse ligikaudu 130 patsienti, kes ei tea perearstist midagi ega oska mujale minna.Sageli tuleb ette ka poolkoomilist põhjust, kus keegi tuttav või sugulane soovitas inimesel EMOst abi otsida, kuna teenindus sobis ja ta soovitab seda teistelegi.