Täna tähistatava rahvusvahelise Ülemaailmse
Hepatiiditeadlikkuse Päeva peamiseks eesmärgiks on tõsta viirushepatiitide alast
teadlikkust kogu maailmas. Teema on aktuaalne ka Eestis, sest võrreldes
mullusega viirushepatiitidesse haigestumine suurenenud pea poole võrra.
Tervisekaitseinspektsiooni epidemioloogianõuniku Kuulo Kutsari sõnul suurenes tänavu võrreldes möödunud aasta sama perioodiga A-viirushepatiiti haigestumine 3,8 korda ning haigestumine C-viirushepatiiti 2 korda. „Eestis on tänavu registreeritud kokku juba 141 viirushepatiidi juhtu, neist 15 A-viirushepatiidi, 10 B- viirushepatiidi ja 44-C-viirushepatiidi juhtu. Samuti on suurenenud krooniliste ja täpsustamata hepatiitide osakaal,“ rääkis Kuulo Kutsar.
Seotud lood
Viirushepatiitidesse haigestumine on Eestis
tänavu esimesel poolaastal võrreldes mullu sama ajaga hüppeliselt
suurenenud.
Kui aasta algusest on Eestis registreeritud
71 kollatõve juhtumit, siis eelmisel nädalaga lisandus 9 A-viirushepatiidi
haigusjuhtu, teatas terviseamet.
Haigestumine A-viirushepatiiti on nii
Viljandimaal kui ka kogu Eestis käesoleval aastal oluliselt vähenenud, teavitas
terviseamet.
Kuigi lõunanaabrite juures
möllab hepatiidiepideemia, ei ole Eestis sel aastal registreeritud ühtegi
Lätist kaasa toodud A-viirushepatiidi juhtu. Küll aga on nakkus end
mitme eestlase külge pookinud soojamaareisidel.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.