Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Asendusemadus Eestis – pigem kuidas kui kas?
Viimastel nädalatel algatatud poleemika
seni seadusega keelatud reproduktiivtehnoloogilise asendusemaduse lubamiseks
Eestis on siiani olnud õige ühekülgne.
Seotud lood
Eesti Naistearstide Seltsi juhatuse liige Made Laanpere leiab Postimehes kolleegide nimel asendusemaduse küsimust kommenteerides, et kuigi tegu on vastuolulise küsimusega, pooldavad naistearstid viljatutele paaridele asendusemaduse kaudu veel ühe võimaluse andmist.
Eestis soovib paar naist aastas saada last
asendusema abil ja kuigi neil naistel pole meditsiinilistel põhjustel võimalik
ise emaks saada, ei luba praegused seadused siiski lähedastel või sõbrannadel
neile appi tulla.
Eestis asendus- ehk sünnitusemade
kasutamisele rohelise tule anda otsustanud sotsiaalministeerium pani järgmise
aasta tööplaani vastava seadusemuudatuse koostamise.
Lastegastroenteroloogias kasutatakse funktsionaalse kõhukinnisuse klassifitseerimiseks Rooma IV kriteeriumeid (1), mille kohaselt jagatakse patsiendid kahte rühma: lapsed alates sünnist kuni nelja-aastaseks saamiseni ja üle nelja-aastased lapsed.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele