Autor: Triin Tabur • 11. juuni 2010
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Seagripp põhjustas Euroopas miljarditesse küündivaid kulusid
Täpselt aasta tagasi kuulutas Maailma
Terviseorganisatsioon (WHO) välja seagripipandeemia. Kardeti, et seagrippi
võivad surra kümned miljonid inimesed. Valitsused ostsid ravimifirmadelt
miljardite eest vaktsiini. Nüüd tõdevad nad, et hirmul olid suured silmad ning
paanikat õhutasid ravimifirmade palgal olnud tervishoiuametnikud.
Seagripiviirusest H1N1 hakati rääkima mullu aprillis, kui Mehhikos surid esimesed sellesse nakatunud inimesed, kirjutas Õhtuleht. Suurem paanika puhkes 11. juunil, kui WHO hindas viiruse ohtlikkust kuuepallisel ohuskaalal kõrgeima astmega ja kuulutas XXI sajandil välja esimese pandeemia. Selleks ajaks oli seagrippi nakatunud 74 riigis 30 000 inimest, kellest 140 surid.
Tervishoiueksperdid ennustasid, et seagripp võib väljuda kontrolli alt ja kuri haigus nõuda sadade miljonite inimeste elu.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!