ITKs tehakse keemiaravi erandkorras loa alusel päevaravina 2008. aastast, kuid kiiritusravi jaoks vajalikke kiirendeid ei tohi keskhaiglana tegutsev ITK soetada ja onkolõikusi nende õige teenusehinnaga teha.
Kiiritusravile Soome19 aastat onkoloogina töötanud ja praegugi kord nädalas opereeriva Allikvee sõnul on vajadus onkoravi järele haiglas kasvanud. Kui mullu oli neil 3200 juhtu, siis tänavu esimesel poolel juba 2500.“Riskeerime, sest ei saa ametlikult statsionaari kasutada, vaid ainult päevaravi ja ambulatoorset ravi,” lisas ta. “Tähtis on aga multimodaalne ravi: nii kiiritus- kui ka keemiaravi.”Allikvee on litsentsi ehk erisust onkoravile taotlenud viis aastat. Luba pidi saabuma selle aasta juulis, kui ministeerium soovis määrusega neljale keskhaiglale sellekohase õiguse anda. Määrus kooskõlastusringile siiski ei jõudnud.Onkoloogilise ravi õigus annaks võimaluse soetada ka kiiritusraviks vajalikke kiirendeid ja teha vähilõikusi onko shy;lõikuste hinnakirja järgi, kus hinnad on kõrgemad. ITK teeb kiirendite puudusel praegu koostööd Soome Dokratese kliinikuga, kuhu haiged vajadusel oma raha eest ravile suunatakse. Samuti on neli Soome onkoloogi kantud Eesti arstide registrisse, et nad saaksid siin tööd teha ja kiiritusravi arstidena konsiiliumisse kuuluda. ITK-l on kavas aastaks 2012 siiski mõni kiirendi soetada. Selleks on vaja mainitud luba.Haige peaks vähem sõitmaIda-Viru Keskhaigla ravijuhi Kaljo Mitti sõnul taotlesid nemad erandit keemiaraviks 2009. aasta lõpus ja said haigekassalt viisaka eituskirja. “Ega seal muud argumenti pole, kui et see peaks jääma ikkagi kõrgema etapi teha,” sõnas Mitt. Samas oleks EList saabuva investeeringu toel võimalik vähiravisse investeerida ja Ida-Viru inimesed ei peaks sõitma ravile Tallinna või Tartusse.Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Pille Saar ütles, et onkoloogilist ravi laiendavat määrust pole seisma pandud, vaid see on tutvumisringil.