Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Verekeskus sai Paidest 24 uut Doonorit
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp selgitas Järva Teatajale, et numbrid on erinevad seetõttu, et kõigilt soovijatelt verd võtta ei saa. «Hea meel on, et 24 inimest käisid doonoriks esimest korda,» lisas ta.
Seotud lood
Täna, 19. augustil toimus Tallinki
Tallinn-Stockholmi liinil seilava kruiisilaeva Baltic Queen pardal doonoripäev,
kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse abiga loovutas verd üle 50
meeskonnaliikme.
Kuniks Eestis doonoriregistrit alles
koostatakse, vahendab vajaliku doonori siia Soome üdidoonorite register. TÜ
Kliinikumil on 2006. aastast selleks soomlastega leping. Ükski Eestis elav
inimene ei saa aga Soomegi luuüdi andma minna, sest doonoriks olemine nõuab
püsivat elamisluba.
Põhja-Eesti verekeskuses loovutas läinud
aastal oma verd üle 20 000 doonori. Eestis tervikuna oli mullu üle 36 000
doonori ehk ligi kaks korda rohkem kui Viljandis elanikke.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse
kutse peale saabunud doonorid tekitasid Tallinnas pikki järjekordi, kuid
lahtioleku aega pikendati tavapärasest hilisemate õhtutundideni, et
viimased vereloovutajad saaksid oma annetuse teha.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele