Eile soovis Paide kultuurikeskuse parklas
doonoritelgis verd loovutada 178 doonorit, kellelt kogunes 158 veredoosi.
Põhja-Eesti regionaalhaigla verekeskuse doonorluse arendusjuht Ülo Lomp selgitas Järva Teatajale, et numbrid on erinevad seetõttu, et kõigilt soovijatelt verd võtta ei saa. «Hea meel on, et 24 inimest käisid doonoriks esimest korda,» lisas ta.
Seotud lood
Täna, 19. augustil toimus Tallinki
Tallinn-Stockholmi liinil seilava kruiisilaeva Baltic Queen pardal doonoripäev,
kus Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse abiga loovutas verd üle 50
meeskonnaliikme.
Kuniks Eestis doonoriregistrit alles
koostatakse, vahendab vajaliku doonori siia Soome üdidoonorite register. TÜ
Kliinikumil on 2006. aastast selleks soomlastega leping. Ükski Eestis elav
inimene ei saa aga Soomegi luuüdi andma minna, sest doonoriks olemine nõuab
püsivat elamisluba.
Põhja-Eesti verekeskuses loovutas läinud
aastal oma verd üle 20 000 doonori. Eestis tervikuna oli mullu üle 36 000
doonori ehk ligi kaks korda rohkem kui Viljandis elanikke.
Põhja-Eesti Regionaalhaigla verekeskuse
kutse peale saabunud doonorid tekitasid Tallinnas pikki järjekordi, kuid
lahtioleku aega pikendati tavapärasest hilisemate õhtutundideni, et
viimased vereloovutajad saaksid oma annetuse teha.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.