Hallil ja pimedal sügispäeval leiab haigla valvearst valvet üle võttes kuuevoodilisest intensiivravipalatist neli üle 80-aastast patsienti. Ülejäänud kahes voodis on 74-aastane ja 59-aastane. Sondeerimiselt tuuakse kohe 44-aastane mees, selle peame lisavoodile panema, ütleb valvet üle andev arst. Töölejääja on mõtlik, voodikohtadega on «miinus üks», aga täna on reede, nädalavahetus alles ees... Erandlik olukord? Sugugi mitte.
Pisuke pilguheit kahe päeva taha. Kiirabi toob kolmetunnise vahega kaks vanurit. Esimene. 86-aastane, leitud kodust esikupõrandalt. Ei liiguta, ei räägi; millal söönud, millal joonud viimati? Napib kehasooja (35,3 kraadi, külmas toas, kaua?). Matsutav suu, visklev pea, tekki näppivad sõrmed. Pidev oigamine. Süda nagu varblasel, 190 lööki minutis. Teine. 84-aastane, leitud kodust köögipõrandalt.