Harvardi Meditsiinikooli biomeditsiinilise tehnika professor Mehmet Toneri sõnul võib seadme järgi luua ka odavaid teste, mida arstid saaksid kasutada arengumaades, kus kalleid diagnostikavahendeid pole sageli võimalik soetada.
Toner ehitas seadme esmase versiooni juba 4 aastat tagasi, kuid algses versioonis voolas patsiendilt võetud veri kümnetest tuhandetest imepisikestest antikehadega kaetud silikoonipostidest mööda. Antikehad kleepusid veres leiduvate vähirakkude külge ning seega kleepusid vähirakud postide külge. Selle seadme miinuseks oli asjaolu, et kõik rakud ei pruukinud nende postidega kokku põrgata.