Autor: Kadi Heinsalu • 20. aprill 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Siirdeühiskonda iseloomustab laialivalguv äng, stress, mis hakkab Eestis üle minema, jätkas Lauristin. Kihistumine on tugev ka kultuuriliselt ja psühholoogiliselt, mitte ainult rahaliselt. Valitseb vahekord 60:40, mis veel aastakümneid tagasi oli suhtes 50:50. Näiteks Eestis vanemad inimesed ja nõrgema tervisega inimesed, kelle jaoks siirdeolukord on olnud väga traumaatiline, kelle jaoks ka sotsiaalne keskkond on arusaamatu, kaasa arvatud tehnoloogilised saavutused ja inimese osa vähenemise suhtluses.

Vastutus tervise ees laskub ülevalt alla, inimeseni. Kuni selleni, et ühes uuringus vastas üle 40%, et ei pöördu tervisehäda korral arsti poole. Üle 40% saab tagasiside ravimile või oma ravile hoopis apteegist ja järjest enam, tõdes Lauristin. Samuti levitatakse ühiskonnas hoiakuid, et vajadusel arstiabi ei saa, on järjekorrad, lisas Lauristin. Eesti jaoks on liiga suur ka omavastutus, lisas ta.