Eesti tervishoid on olukorras, kus keegi ei
mõõda ega kontrolli selle kvaliteeti. See kahjustab kõiki: arste, patsiente ja
avalikkust. Järeldusi tehakse ajakirjandusse jõudnud näidete põhjal,
kirjutas Tarbija24.
Ehkki ettepanekuid, kuidas tervishoiu kvaliteeti mõõta ja hinnata, on tehtud juba ammu ja palju, pole selleni ometi jõutud. Mikk Salu uuris, miks see nii on. Pärnu haigla kvaliteedijuhi Teele Orgse sõnul ei tea me, kas tervishoiu kvaliteet Eestis on halb või hea või keskmine, sest me pole kokku leppinud, mida sõna «kvaliteet» tähendab. "Ja ammugi me ei mõõda kvaliteeti,» ütles Orgse.
Seotud lood
AS Villa Benita sai eelmisel nädalal
esimese Eesti haiglana ISO9001 juhtimisstandardi kvaliteedimärgise.
Kuigi pealkiri kõlab paljulubavalt, ei tea
me tegelikult tõde, milline on ravi kvaliteet haiglates.
Ehkki viimaste aastatega on Eestis
tervishoiu kvaliteedi parandamiseks rohkesti tööd tehtud, on arendamist vajavaid
valdkondi veel, tõdeti aprilli algul toimunud Meditsiiniuudiste seminaril. Enim
tuntakse puudust tervisealastest andmekogudest, mis lubaks pädevat analüüsi,
näiteks seni paljuski mahavaikitud tüsistuste kohta.
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.