Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Peamiseks surmapõhjuseks on südame-veresoonkonnahaigused
Alanud südamenädalal tuletatakse inimestele
meelde, et südame-veresoonkonnahaigused on Eestis suurimaks eluaastate kao
põhjustajaks.
Käimasoleva südamenädala puhul tasub
uurida, kuidas oma mootori esimesi kulumismärke ära tunda. Näiteks tihti
kimbutava seletamatu väsimuse korral tasub kahtlustada südamehaigust.
2010. aastal suri kokku 15 782 Eesti
elanikku, 7756 meest ja 8026 naist. Võrreldes 2009. aastaga on surmade arv
kahanenud 2 protsenti, selgub Tervise Arengu Instituudi surma põhjuste
registri andmetest.
Ida-Tallinn Keskhaigla kardioloog Rein
Vahisalu sõnul peegeldavad südamehaigused üsna hästi seda, kuivõrd inimese
närvikava pingeolukordadele vastu peab, kirjutas Tallinna linnavalitsuse
häälekandja Pealinn.
Pidevalt pinge all olev süda ei oska
lõõgastusperioodil midagi peale hakata ning inimene hakkab esimestel
puhkusepäevadel tundma rinnus torkeid või südames vahelööke, räägib Ida-Tallinna
keskhaigla kardioloog Rein Vahisalu Õhtulehes.
Juukselahk muutub laiemaks, hobusesaba õhemaks ja peanahk paistab rohkem välja? Sa ei kujuta seda ette ning sa ei pea muutusega lihtsalt leppima. 17-aastase kogemusega trihholoog Natalja Buslova selgitab, miks juuksed perimenopausis ja menopausis muutuvad, kuidas eristada hõrenemist aktiivsest väljalangemisest ning milline järjepidev kodune hooldus saab elujõulisi juuksefolliikuleid toetada.