2010. aasta oli SA Jõgeva Haiglale
majanduslikult pingeline. Haigla vähendas eelarve tasakaalustamiseks
palgafondi 12% ja töötas äärmusliku kokkuhoiu printsiibil, kirjutab haigla
majandusarunne.
Kokkuhoiumeetmete tulemusena oli eelarve tasakaalus, käibevahendite nappuse leevendamiseks kasutati pidevalt arvelduslaenu (limiidiga 810 000 kr). Majandusaasta tulemiks saavutati kasum 1,6 mln krooni - kasum võrreldes 2009. aastal kasvas. "Finantssuhtarvud näitavad, et keerukas majandussituatsioonis on haigla maksevõime ja tegevustulemuse suhtarvud muutunud positiivses suunas. Eeltoodut arvestades hindab juhatus haigla tööd raviteenuste osutamisel ja kulude kokkuhoiul efektiivseks," teatab aruanne. Käive oli 49 mln krooni.
Seotud lood
Valitsus kiitis heaks eelnõu, millega
antakse sihtasutusele Jõgeva Haigla ja Saaremaa Arenduskeskus tõrgeteta
majandustegevuse ja vajalike käibevahendite tagamiseks laenu arvelduskrediidi
vormis vastavalt kuni 98 000 eurot ja kuni 32 000 eurot tähtajaga kaks aastat,
kirjutas ERR.
SA Jõgeva Haiglale oli 2012. aasta majanduslikult jätkuvalt pingeline, selgub nende aastaaruandest.
Jõgeva Haigla ümbermuutmine üldhaiglast
kohalikuks haiglaks oli omal ajal väga vale samm ning see väärastas kogu
Jõgevamaa tervishoiusüsteemi, leidis Jõgeva haigla juht Peep Põdder.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur kiitis heaks
Jõgeva haigla projekti õendus- ja hooldusteenuste infrastruktuuri arendamiseks
Euroopa Liidu struktuuritoetuste vahendite kaasabil.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.