Autor: Triin Tabur • 5. august 2011

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Platsentat on peetud pikka aega passiivseks elundiks, mis vahendab toitainete liikumist emalt lootele ning aitab lootel jääkainetest vabaneda. Tiinete hiirtega tehtud katsed näitasid aga, et nälja korral reageerib platsenta kiiresti ning hakkab ise loodet toiduga varustama.

Cambridge´i ülikooli neuroteadlased Kevin Broad ja Barry Keverne jälgisid hiireloodete arengut. Tiined emased jäeti tiinuse keskel ööpäevaks ilma toiduta– see on olukord, mida võib looduslikes tingimustes ette tulla.