Kuigi enamus Eesti perearste tutvub
digiloos olevate patisentide terviseandmetega, siis ise tehakse sinna
sissekandeid vaid haruharva, kirjutab Tarbija24.
«Ma loen, mida teised on sinna sisestanud, aga ise kirjutan vaid hädavajalikku,» rääkis Tallinna Telliskivi perearstikeskuses töötav Karmen Palts. Arsti sõnul häirib teda see, et ta peab iga dokumenti eraldi salvestama ja saatma. «Nii palju, kui mina olen andmeid saatnud, on see olnud aeglane ja ebamugav,» selgitas ta. Arsti sõnul oleks lahenduseks see, kui programm pakuks võimalust tööpäeva lõpus haiguslugusid korraga saata.
Seotud lood
Eesti e-tervise juht Madis Tiik
ütles Budapestis toimuval Euroopa Liidu e-tervise
töörühma konverentsil, et e-tervis on 21. sajandi
tervishoiusüsteem, mitte IT-projekt.
Ühe haigusjuhtumi raames tuleb teha umbes
poolsada hiireklõpsu, ekraanile avaneb aken, sellesse uus aken, sellesse uus
jne, dokumendi saatmine kestab enam kui paar minutit. Nii kirjeldavad arstid
digilugu, kirjutas Postimees.
Perearstide seltsi juhatuse liige Diana
Ingerainen ja sotsiaalministeeriumi e-tervise osakonna projektijuht Riina Paal
andsid tänasel seminaril "Muutused saatekirjades ja tervisetõendites" ülevaate
perearstide poolt välja antavatest tervisetõenditest.
Perearstidele ette nähtud uuringuraha
alakasutavaid perearste auditeerinud haigekassa märkis, et enamik uuritud
perearstidest täidab siiani tervisekaarte käsitsi, hoolimata sellest, et alates
2003. aastast sisaldab perearstide pearaha ka IT-kulu. Tegelikult on ligi kaks
kolmandikku perearstidest e-tervise süsteemiga küll ühinenud, ent pole rahul
hoopis selles andmete liikumisega.
Hea arst! Tule ja anna oma väärtuslik panus, et terviseraskustesse sattunud inimesed saaksid võimaluse elada võimalikult toimekat ja rahuldustpakkuvat elu!