Küsisime Maaretilt, miks ta selle raamatu kirjutas, kellele see mõeldud on ja kuidas me kõik võiksime endas rohkem rahu leida. “Meelerahu” on Tervise raamatuklubi juunikuu raamat ja seal klubi liikmetele soodushinnaga müügil.
Mis ajendas sind kirjutama raamatut “Meelerahu”?
„Meelerahu“ hakkas mul idanema juba siis, kui töötasin oma eelmise raamatu kallal, mis käsitles lootust. Lootusel ja rahul on palju ühist – need on dünaamilised seisundid, mis sisaldavad endas ka lootusetust ja rahutust. Psühhoterapeudina töötan iga päev just nende teemadega. Inimesed tulevad minu juurde tihti eluraskuste, traumade ja valusate kogemuste tõttu. Esmalt püüame leevendada vaimset ärevust, aga lõppeesmärk on leida rahu – ka keeruliste kogemustega – ja taasleida lootus paremale elule.
Mida tähendab sulle meelerahu – ja miks see tänapäeval nii oluline on?
Minu jaoks tähendab meelerahu ennekõike leppimist – piisavat rahu iseenda ja oma eluga, isegi kui see pole olnud kerge. See on elukestev protsess, mille käigus õpitakse oma kogemustega rahulikult koos elama. Samas tähendab meelerahu ka rahulikku meelt – seda, mida me kõik ikka ja jälle kaotame ja otsime. See pole püsiv seisund, vaid võime sinna tagasi pöörduda. Tänapäeval muudavad selle keeruliseks nutiseadmed, sotsiaalmeedia ja maailmas valitsev ebakindlus – kuid hea uudis on see, et rahu on oskus, mida saab õppida.
Kuidas kulges raamatu kirjutamine? Mida sa selle käigus ise õppisid?
Intervjueerisin selle raamatu jaoks 40 inimest – eksperte ja eri eluvaldkondade inimesi, kes on kogenud rahu ka äärmuslikes olukordades. Nende seas olid rahuläbirääkijad, sõjaveteranid, teadlased, olümpiavõitjad, isegi professionaalne pokkerimängija. Need vestlused olid erakordselt rikastavad. Peamine järeldus? Rahu ei ole mitte rahutuse puudumine, vaid oskus taluda rahutust.
Sa jagad raamatus ka väga isiklikke kogemusi. Oli see raske?
Jah, otsustasin olla selles raamatus senisest isiklikum. Jagan ka väga intiimseid hetki, näiteks stseeni oma vanaema surnukeha juures. See oli habras, aga vajalik samm. Sageli on just kõige isiklikumad kogemused need, mis meid inimesena ühendavad. Lugejate tagasiside on olnud väga soe – tegin õige valiku.
Mis võiks Eesti lugejale sellest raamatust eriti kõnetav olla?
Usun, et soomlastel ja eestlastel on palju ühist – meie ajalugu, looduse tähtsus, Venemaa läheduse mõju ja põhjamaine karmus. Viitan ka raamatus Valdur Mikita mõtetele, mis on mulle väga inspireerivad. Isegi kui maailm tundub habras, ei tohi see meid halvata. Meil on vaja hoida sisemist väärikust, tegutsemistahet ja ka meie ühine tagasihoidlikkus – see on rahu üks suurimaid voorusi.
Hetkel kuum
Kellele see raamat mõeldud on?
Kirjutasin selle tavainimesele. Soomes on seda loetud väga palju – saan tagasisidet nii noortelt kui vanematelt, inimestelt eri ametitest. See näitab, et meelerahu puudutab meid kõiki.
Kuidas mõjutas su töö psühhoterapeudi ja sisuloojana selle raamatu sündi?
Väga tugevalt. Olen aastaid tegelenud traumade ja kiindumushäiretega, kus inimese turvatunne on saanud kannatada. Seetõttu huvitavad mind eriti teemasid nagu turvalisus, lootus ja rahu. Need pole pelgalt ilusad sõnad, vaid eluliselt vajalikud kogemused.
Kas said kirjutamise käigus uusi taipamisi inimloomuse kohta?
Kindlasti. Näiteks õppisin tohutult inimestelt, kes töötavad palliatiivravi vallas või on ise elu lõpul. See suurendas mu austust argipäeva ja elu lihtsate asjade vastu. Me kardame vananemist, kuid peaksime pigem tundma tänulikkust, et üldse saame elada.
Milliseid praktilisi harjutusi või soovitusi raamatus jagad?
Raamatust leiab väga konkreetseid nõuandeid – nutiseadmete, mõtete ja tunnete juhtimiseks. Me kõik saame neid oskusi õppida. Üks olulisemaid teemasid on puhkamine– see tähendab olemist ilma eesmärkide, kohustuste ja saavutamiseta. Usun, et see on nii soomlastele kui eestlastele keeruline, aga ülioluline tee sügavama rahuni.
On sul mõni isiklik nipp, mida soovitad ka teistele?
Püüan ise elada nii, nagu õpetan – mitte alati edukalt, aga siiski järjekindlalt. Minu jaoks on olulised baastegurid: uni, toit, liikumine, ühendus iseenda ja teistega ning puhkus. Kui need on tasakaalus, on ka meie vaimne heaolu tugevam. Näiteks ei lase ma oma nutiseadmel mulle märguandeid anda, ei vii telefoni magamistuppa ning liigun palju looduses, lihtsalt iseendaga olles.
Mida teha hetkel, kui ärevus või rahutus võimust võtab?
Alustuseks – tunnista olukorda. Ära võitle sellega ega süüdista end. Ärevusele tuleb läheneda nagu sõbrale: kuulata, olla uudishimulik ja küsida – mida saan sulle pakkuda? Just sellest algab rahu.
Seotud lood
Soome psühhoterapeudi Maaret Kallio värske raamat“Meelerahu” on teejuht neile, kes tunnevad end vahel rahutuna, väsinuna või keda ärritavad elu pisiasjad: seega meile kõigile. See õpetab leppima rahutusega ja otsima iseenda seest võimet kaose keskel rahulikuks jääda.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele