Arstide liidu, tervishoiutöötajate
kutseliidu ja haiglate liidu juhid kohtuvad järgmisel kolmapäeval riikliku
lepitaja Henn Pärna juures, et proovida lahendust leida töötülile, mis tekkis
seoses kutseliitude mahuka kollektiivlepingu muudatuste paketi esitamisega
tööandjatele.

Riikliku lepitaja kantselei juhataja Merle Aro-Raal rääkis, et eelmisel nädalal kohtusid kõik osapooled eraldi Henn Pärnaga, ja järgmise nädala keskpaigaks on määratud lepitaja juures ühiskohtumine kõigile osapooltele. "Lepitaja kutse on kohustuslik, isegi kui mõni osapool seda ei soovi järgida," lisas Aro-Raal. Peamine, mida Henn Pärn saab osapooltele pakkuda, on suhete korraldamine ja läbirääkimiste normaalne algus. "Me ei hakka istuma kõikide kohtumiste juures, kuid jälgime nende tegevust kuni lõpplahenduseni," lisas Aro-Raal.

Tema sõnul on kollektiivlepingute muudatuste pakett väga mahukas ja oluline komponent selles on töötasu teema. Töövõtjad küsivad tööandjatelt suuremat tasu, kuid haiglatel ületab juba praegu töötasu maht ettenähtud kuni 52%lisse piiri haigla eelarve kogumahust, jätkas Aro-Raal.

Arstide liidu peasekretär Katrin Rehemaa sõnas, et tervishoiutöötajad soovivad pidada konstruktiivseid läbirääkimisi ja sõlmida kollektiivleping. "Riiklikult lepitajalt ootame korrektset ja eelkõige erapooletut lepitamist," lisas ta.

Siinkohal viide arstide liidu kodulehele, kust võib lugeda oktoobri alguse seisuga kirjavahetuse ajalugu kollektiivläbirääkimiste teemal.

Arstid on varemgi proovinud oma vastuolusid tööandjatega klaarida lepitaja abil, kuid pole erilist edu saavutanud. Teatavasti oli arstide liit seetõttu 2009. aastal isegi vastu Henn Pärna uuestimääramisele riikliku lepitaja kohale.

Arstide liit ja tervishoiutöötajate kutseliit sõlmisid haiglate liiduga riikliku lepitaja vahendusel palgakokkuleppe ka nii 2003. kui 2004. aastal. Siis pidas lepitaja ametit Raivo Paavo.

Praegu kehtib 2007. aastal sõlmitud kollektiivleping Eesti Haiglate Liidu, Eesti Õdede Liidu, Eesti Tervishoiualatöötajate Ametiühingute Liidu ja valitsuse vahel, millele keeldusid alla kirjutamast Eesti Arstide Liit ja Eesti Keskastme Tervishoiutöötajate Kutseliit.

Samuti pöördusid kutseliidud septembris haiglate liidu asjus tööinspektsiooni, süüdistades tööandjaid kollektiivlepingu läbirääkimiste takistamises. Saanud sealt vastuse, et tööandjad pole seadusi rikkunud, otsustasid kutseliidud selle otsuse edasi kaevata.