Vähk levib, kui kasvajarakud murravad kaugemale esmasest haiguskoldest ja rändavad vereringe või lümfiteede kaudu ringi, otsides uut kohta kasvamiseks, kirjutab ERRi teadusportaal.
Teadlasi köitis fakt, et kuigi paljud vähirakud liiguvad kehas ringi, moodustab väga väike osa neist tegelikult sekundaarse kasvaja. Fenomeni mõistmiseks uurisid teadlased loommudelil rinnavähki, mis levib kopsudesse ja selgus, et hingamiselundkonnas moodustasid sekundaarse kasvaja ainult väike grupp vähi tüvirakke.