Ravimitootjate jaoks on aasta 2011 olnud
küllaltki keeruline. Kui Eesti ettevõtjad tunnetavad juba majanduse taastumise
mõjusid, siis üleilmne langus alles kogub hoogu.
See sunnib ka ravimitööstust oma senist ärimudelit üle vaatama. Üha enam saab selgeks, et seni kehtinud põhimõtted ei pruugi järgnevatel aastatel rahuldavalt toimida. Lootma peab sellele, et kõikvõimalikud kärped, ravimite riiklik hinnapoliitika ning mõne riigi meeleheitlikud ja kiiruga tehtud otsused ei viiks selleni, et ravimite kättesaadavus elanikele märkimisväärselt väheneb ja seda kellegi tervise hinnaga.
Seotud lood
Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer
märkis läinud nädalal Meditsiiniuudiste online-intervjuus, et Eesti riigi maine
ja atraktiivsus sõltub maailmas eeskätt sellest, kuidas siin hinnatakse
innovatsiooni ja kuidas suhtutakse teadus- ja arendustegevusse tehtavatest
investeeringutesse.
"Ravimiameti rahastamise eripära seisneb
selles, et suur osa majandustegevuse tulust pärineb müügilubade menetlemisest,"
ütles Ravimitootjate Liidu tegevjuht Riho Tapfer, kommenterides ravimameti
tulubaasi vähenemist ja vajadust riigi finantseerimise suurendamise järgi.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.