Kui riigile kuuluv aktsiaselts Eesti Post hakkas mõne aasta eest kahjumlikke postkontoreid sulgema, lohutati inimesi jutuga, et ega postiteenus sellepärast ära kao. Postkontor kolib oma leti vallamajja või kauplusse ja inimestele on vajalik teenus jätkuvalt tagatud. Mõnel pool on see tõesti ka nii läinud.
Hoopis teine lugu on apteegiga, sest kui tubli maaproviisor on otsustanud asjad pakkida, et linnaapteegis kaks korda rohkem teenida, on see väikesele maa-apteegile sisuliselt surmaotsus. Erinevalt postkontorist ei ole apteegiletti võimalik nii lihtsalt kohalikku poodi või vallamaja ootesaali üle tõsta, sest ravimiseaduse kohaselt võivad apteegiteenust osutada ainult tervishoiuametis registreeritud proviisor ja farmatseut. Kui neid inimesi kohapeal võtta pole, pole ka ravimimüüki.