Autor: Violetta Riidas • 6. august 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Eesti meditsiin tegeleb üha enam tulekahjude kustutamisega
Eesti patsientide esindusühing juht Anne Veskimeister leiab, et järjest enam kurdavad haiglate erakorralise meditsiini osakonnad (EMO) ja kiirabitöötajad, et üle 90 protsendi juhtumitest nende töös ei kuulu vältimatu abi valdkonda, vaid on pere- ja eriarstide tegemata töö või pika ooteaja tagajärg. Eesti meditsiin liigub üha rohkem tulekahjude kustutamise ja liiga vähe ennetuse suunas, kuigi hiljuti kiitis haigekassa Pärnu- ja Saaremaa perearste kvaliteediindikaatorite tubli täitmise eest.
Paraku hõlmavad haigekassa ja perearstide seltsi poolt välja töötatud kvaliteediindikaatorid vaid väikelaste vaktsineerimist ja teatud krooniliste haigete jälgimist. Viimase alla kuuluvad nn haigusi ennetavad tegevused: korrapäraste analüüside teostamine diabeetikutele, kõrgvererõhktõve- ja infarktihaigetele. Kuigi Tartu ülikooli perearstide õppetool on välja töötanud patsientide ennetava jälgimise juhised vanuserühmade kaupa, pole neid Eestis veel rakendatud. Paljud patsiendid kaebavad, et neile pole perearsti juures aastaid tehtud midagi peale kõige tavalisema vereanalüüsi.