Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ravijärjekorrad on endiselt lubatust pikemad
Juba teist aastat viib haigekassa piirkondlikes ja keskhaiglates läbi põhjalikuma pikkade ravijärjekordade kontrolli. Eesmärgiks on jälgida ambulatoorses eriarstiabis pikkade ooteaegade põhjuseid ja ravijärjekorda panemise tingimusi.
Ambulatoorse eriarstiabi korral ei tohi ravijärjekorra maksimaalne pikkus haigekassa nõukogu otsuse järgi ületada kuut nädalat ehk poolteist kuud, kuid ometi on mitmel erialal tunduvalt pikemaid ooteaegu.
Tartu Ülikooli Kliinikumis (TÜK) kontrolliti eriarsti ambulatoorse vastuvõtu ooteaegu neurokirurgia, uroloogia, veresoontekirurgia, oftalmoloogia, günekoloogia, nefroloogia ja taastusravi erialal.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.