Autor: Kadi Heinsalu • 30. november 2012
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Viljatusravi vajadus kasvab
Viljatusravi vajadus kasvab, kuna sünnitust lükatakse edasi ja muutunud on reproduktiivkäitumine, rääkis meditsiinilise sünniregistri juhataja TAIs, dr Kärt Allvee täna kehavälise viljastamise temaatilisel konverentsil.
Võimaluse saavad anda arstid, kuid otsuse realiseerimine sõltub kellestki kõrgemalt, rääkis ta. Allvee jätkas, et uuringute järgi 4% ei õnnestu saada soovitud last ja osale ei sünni teine soovitud laps. Ajaloost on võtta daatum 1944, mil esmakordselt viljastati munarakk väljaspool naise keha. Esimene IVF laps sündis 1978. aastal Inglismaal, Eestis 1995.
"Huvitav, et kriteeriumid IVFi jaoks on riigiti erinevad, see varieerub vanuselt 35-45 ja ka rahaliselt: on riike, kus täielikult rahastatakse riigi poolt, ja vastupidi," rääkis ta.
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!
Liitu Meditsiiniuudiste uudiskirjaga!