Viljatusravi vajadus kasvab, kuna sünnitust lükatakse edasi ja muutunud on reproduktiivkäitumine, rääkis meditsiinilise sünniregistri juhataja TAIs, dr Kärt Allvee täna kehavälise viljastamise temaatilisel konverentsil.
Võimaluse saavad anda arstid, kuid otsuse realiseerimine sõltub kellestki kõrgemalt, rääkis ta. Allvee jätkas, et uuringute järgi 4% ei õnnestu saada soovitud last ja osale ei sünni teine soovitud laps. Ajaloost on võtta daatum 1944, mil esmakordselt viljastati munarakk väljaspool naise keha. Esimene IVF laps sündis 1978. aastal Inglismaal, Eestis 1995.
Seotud lood
Ravimiameti andmetel tehti 2015. aastal Eestis 2834 viljatusravi tsüklit, mille käigus kanti üle kokku 4467 embrüot ja viljastatud munarakku (sügooti).
Kui aasta tagasi oli patsiendikindlustuse valik Eestis piiratud vaid ühe, juhtumipõhise lepinguga, siis nüüd on kindlustusmaakleri Northern1 international insurance brokers OÜ eestvedamisel turule jõudnud uus konkureeriv lahendus. See vastab Eesti õigusruumi nõuetele, tugineb rahvusvaheliselt tunnustatud nõudepõhisele mudelile ja loob kauaoodatud valikuvõimaluse.