Haapsalu Neuroloogilisele Rehabilitatsioonikeskusele kollektiivlepinguga seatud kohustused suuri muutusi ei too, kuna arstide ja hooldajate palgad juba vastavad uutele miinimummääradele, korrigeerimist vajavad veel õdede tasud.
Keskuse juhatuse esimees Priit Eelmäe rääkis, et personali palkasid tõsteti juba eelmisel aastal. Selleks, et kõikide tervishoiutöötajate tasud vastaksid palgakokkuleppega seatud miinimummääradele, on vaja 1. märtsist tõsta mõnede õendustöötajate palkasid. Ka teiste ametigruppide töötasusid tahetakse tänavu veel kuni 5% tõsta.
Seotud lood
Eesti Haiglate Liidu juhatuse esimees Urmas Sule sõnul jagab ta seisukohta, et kollektiivleping seab haiglatele suured rahalised kohustused, kuid ta ei arva, et väikesed haiglad oleksid seetõttu oluliselt kehvemas seisus kui suured.
Jõgeva haigla juhataja Peep Põdder heidab Eesti Haiglate Liidule ette, et enne kollektiivlepingu sõlmimist ei uuritud väiksematelt haiglatelt, kas neil on sisemisi reserve, mille arvelt tänavu ise meedikute miinimumpalga tõusu katta.
Järvamaa haigla peaarst Andres Müürsepa sõnul oleks vaja palkasid tõsta kõikidel haigla töötajatel. Kas Järvamaa haigla ise seda teha suudab, ei ole veel päris selge.
Haigla igapäevatöö keerukus ei seisne ainult patsientide ravimises, vaid ka selles, et õiged ravimid jõuaksid õigel ajal patsientideni. Iga ravim on kriitilise tähtsusega ning isegi väikesed vead annuses või ravimivalikus võivad ohustada patsiendi tervist. Haiglas liigub päevas sadu ravimeid. Nende käsitsi haldamine, komplekteerimine ja dokumenteerimine muudab protsessi keerukaks ning veaohtlikuks.