Sarnaselt teiste Euroopa riikidega võib ka Eesti soodusravimite hinnakokkulepete sõlmimisel peagi kasutusele võtta erinevad riskijagamise mudelid. Sellisel juhul hakkab ravimi hind sõltuma konkreetsete patsientide ravitulemusest.
Tartu Ülikooli Kliinikumi hematoloogia-onkoloogia kliiniku direktor, onkoloog Peeter Padrik selgitas, et uued vähivastased ravimid, mis Euroopa Liidus registreeritakse, on järjest kallimad, nende efektiivsus aga sageli piiratud, st nad omavad kasvajavastast toimet vaid osadel patsientidel, keda aga ravi eelselt pole võimalik selgelt määratleda.
Seotud lood
Riskijagamise mudeleid ravimite soodustamisel kasutatakse paljudes riikides. Ka Eestis on see kahe ravimi puhul kaalumisel olnud, kuid enne konkreetsete kokkulepete tegemist tuleb lahendada mitmed praktilised küsimused.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.