Inimesed on osteoporoosist hästi teadlikud

Eesti elanikud on üsna hästi informeeritud luuhõrenemise ehk osteoporoosiriskist, selgus hiljutisest küsitlusest, mis viidi läbi Eesti osteoporoosiliidu eestvõttel.

Koguni 72% küsitletuist on märganud osteoporoosi­infot, mis viitab sellele, et ligi 15 aastat tehtud teavitustöö on olnud edukas, ütleb Ida-Tallinna Keskhaigla reumatoloog Karin Laas.

2012. aasta detsembris küsitlusfirma Norstat läbi viidud üle-eestilise uuringu põhjal hindab ligikaudu 40% 45aastasest ja vanemast elanikkonnast oma teadlikkust osteoporoosist vähemal või suuremal määral heaks.

Kõige paremini on osteoporoosiga seonduvast informeeritud kõrgharitud inimesed, samuti need, kes ise või kelle lähedased on haigusega kokku puutunud. Ligi 47% küsitletutest leiab, et osteoporoosi kohta on saadaval piisaval hulgal infot. Paremini informeeritud inimesed on lasknud mõõta ka oma luutihedust.

Kõige vähem on haigust puudutavaga kursis mitte-eestlased, madalama haridusega inimesed ja vanemad kui 75aastased. Ka on ennetavat meedet, luutiheduse mõõtmisvõimalust vähem kasutanud madalama haridustaseme esindajad. Samas on nende seas, kes ei ole oma luutihedust mõõta lasknud, enam mehi ja mitte-eestlaste esindajaid.

Karin Laas märkis, et kuigi haritud inimeste terviseteadlikkus on suurem, hindavad nad oma teadmisi  osteoporoosist suuremaks, kui need tegelikult on. “Haiguse peamiseks riskigrupiks peetakse õigustatult küll vanemaealisi naisi, ent suurimaks riskifaktoriks ekslikult ülekaalu. Kolmveerand vastajaskonnast teab, et tegemist on sageli esineva haigusega, kuid vaid pooled küsitletutest usuvad, et osteoporoos on ravitav,” tõi Laas näiteks.

Tegelikult on Laasi sõnul osteoporoosi raviks väga tõhusaid preparaate, millest enamikul on teatud tingimustel ka haigekassa soodustus. Laas lisas, et osteoporoosi peetakse vananemisega kaasnevaks normaalseks nähtuseks, mitte haiguseks, mis vajab ravi. “Sellist müüti on ikka ja jälle vaja ümber lükata.”

Karin Laas tõdes, et eriarstina teeb talle heameelt, et osteoporoosi ennetamiseks peetakse kõige olulisemaks kaltsiumi, sh piimatoodete tarvitamist, D-vitamiini ning tervisesporti. Osteoporoosi kahtluse korral pöörduks 75% inimestest oma perearsti poole, mis on igati põhjendatud tee osteoporoosi diagnoosimiseks ja raviks.

Arst lisas, et kuigi ligi pool küsitletutest arvas, et haiguse kohta on saadaval piisavalt infot, on Eesti elanike seas siiski piisavalt sihtrühmi, kes on osteoporoosiga seonduvast vähem informeeritud. Kuigi Eesti Osteoporoosihaigete Liidu pikaajaline teavitus on üldjoontes hästi vilja kandud, on venekeelse elanikkonna, vanemate kui 75aastaste ja madalamalt haritud inimeste sihtgrupid just need, kellele peab rohkem infot jagama.

“Tegelikkus, et iga kolmas üle 50aastane naine ja iga viies üle 50aastane mees põeb osteoporoosi, räägib sellest, et tuhanded patsiendid üle Eesti on üles leidmata,” märkis Laas.  “Samas on meil igal aastal arvukalt luumurde, mis kasvatavad tervishoiukulutusi. Väga paljud luumurruga üle keskea inimesed ei tea, et nende haiguseks on osteoporoos ning, et ühe luumurru järgselt on neil äärmiselt suur risk saada järgmine luumurd.”

Laas soovitab kõigil üle 65aastastel naistel pöörduda perearsti poole ning vähemalt korra elus mõõta oma luutihedust ning arutada arstiga osteoporoosi ennetuse ja ravi vajadust.

Meeste risk saada osteoporootiline luumurd on väiksem kui naistel, kuid see pole olematu. Üle 75aastased mehed võiks samuti oma luude tervisest pereõe või -arstiga rääkida. Raskeid luumurde on võimalik ennetada ning õigeaegne ravi võib lisada kvaliteeti elada jäänud aastatele, usub Laas.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.