Autor: Siret Trull • 22. mai 2013

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

«Diagnostiliste geenitestide tegemiseks piiranguid peaaegu ei ole. Kui on olemas näidustus, siis taotleme haigekassast raha ja teeme selle testi välislaboris, kus selleks võimalused on,» kinnitas Tartu Ülikooli kliinikumi geneetikakeskuse juhataja Katrin Õunap Tarbija24le. Kõige sagedamini pöördutakse Eestis geneetiku jutule, kui laps on arengus maha jäänud. «Täiskasvanud tulevad kõige sagedamini nõustamisele viljatusmurega ja selliste paaride hulk on suur, kes testimisel käivad. Ja järgmisena tuleb perekondlik vähk,» selgitas meditsiinigeneetik.

Geneetilisel nõustamisel käiakse kahte tüüpi vähiga, kas rinna- või jämesoolevähiga. «Teiste vähkide, näiteks kopsuvähi kohta pole häid praktikasse juurutatud geneetilisi teste, mida saaks teha,» tõdes geneetikakeskuse juhataja. Kogu genoomi uuring pole veel vabalt kättesaadav, aga seda tehakse Õunapi sõnul eksperimentaalselt nii Eestis kui ka mujal maailmas, kui on ebaselged tõsised kasvu- või arenguhäired. «Aga ka seal ei leia me alati põhjust üles,» tunnistas Õunap.