Autor: Triin Tabur • 8. september 2014
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Geenistatistik: ühe näitaja põhjal diagnoosi ei panda
TÜ geenivaramu vanemteadur ja geenistatistik Krista Fischer ilmutas hiljuti koos USA statistiku Donald Berryga ajakirjas Chance artikli, milles kirjeldas eestlaste kogemust rahvusvahelises spordiarbitraaži kohtus seoses Andrus Veerpalu dopingukahtlustusega ja osutas dopingutuvastuse kitsaskohtadele, vahendas ERRi teadusportaal.
Statistikud keskendusid biokeemia asemel statistilistele meetoditele, mida dopingu kasutamise tuvastamiseks kasutati. Paar tõi põhilise puudujäägina välja, et Veerpalu proovi kõrvutati väga väikese ja vähepõhjendatud valimi alusel välja töötatud piirnormidega.
Fischer märkis Vikerraadio saates „Labor“, et ka geenivaramus, kus ta igapäevaselt töötab, kasutatakse enam kui 50 000 geenidoonori andmeid ja väiksemates projektides algavad valimi suurusjärgud algavad 3000-st ning 50 inimese põhjal teha väga paljude inimeste saatust mõjutavaid otsuseid, on tema sõnul väga küsitav.