Tervise- ja tööministri tellitud auditi tulemused näitavad, et kolmandatest riikidest Eestis töötada soovivate arstide kvalifikatsiooni on hinnatud põhjalikult. Täpsustamist vajab õigusruum, et hindamise kriteeriumid oleksid üheselt mõistetavad. Vajalikud õigusaktid on välja töötatud ning partneritele saadetud tutvumiseks.
Tervise- ja tööminister Urmas Kruuse sõnul juhib audit tähelepanu vajadusele täpsustada õigusakte, mis reguleerivad kolmandatest riikidest Eestis töötada soovivate arstide kvalifikatsiooni hindamist. „Pole mingit alust kahelda, et Eestis töötamiseks loa saanud arstid on pädevad ning pakuvad oma patsientidele parimat võimalikku abi,“ kinnitas minister. „Audit tõi esile erinevat tõlgendamist võimaldavad kohad seadusandluses. Oleme arutanud senist praktikat ning pakkunud välja vajalikud täpsustused õigusaktidesse, mis on partneritele juba ka tutvumiseks saadetud,“ lisas Kruuse.
Seotud lood
Meditsiiniuudised küsis haiglajuhtidelt, milliseid muudatusi oleks nende arvates vaja teha nn võõrarstide Eestisse tööle lubamise tingimustes.
Kõiki arste, kes on omandanud oma kvalifikatsiooni väljaspool Eestit, sõltumata sellest, kas haridus on omandatud EL liikmesriigis või väljaspool seda, koheldakse Eestis ühesuguselt. Ka nõuded nende kvalifikatsioonile on ühesugused, kommenteeris terviseameti avalike suhete juht Iiris Saluri.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.