Kui tervetel vanematel sünnib autismi, vaimse arengu mahajäämusega või mõne muu päriliku haigusega järglane, ei oska targemadki geneetikud täpselt öelda, miks haigus tekkis ja kui suure tõenäosusega ohustab sama häda nende järgmisi lapsi.
Kuigi iga inimene on geneetiliselt justkui oma vanemate koopia, on temas alati ka midagi uut: midagi sellist, mida tema vanemates ei olnud.
  • Kuigi iga inimene on geneetiliselt justkui oma vanemate koopia, on temas alati ka midagi uut: midagi sellist, mida tema vanemates ei olnud.
  • Foto: Scanpix/Caro
Novaator kirjutab, et nüüd aitavad nendele küsimustele vastata Tartu ülikooli doktorandi Priit Palta keerulised rehkendused, mille mainekas teadusajakiri Plos One hiljuti avaldas.

Seotud lood

Uudised
  • 24.07.18, 08:00
NIPT testi saab peagi teha Eestis
Eesti geeniteadlased ja bioinformaatikud on välja töötanud uue meditsiinigeneetika meetodi, mis võimaldab Eestis kohapeal teha lootele ohutut kromosoomide analüüsi ehk mitteinvasiivset sünnieelset geneetilist testimist.
  • ST
Sisuturundus
  • 15.07.26, 10:08
Lastegastroenteroloogide soovitused: kuidas leevendada lapse kõhulahtisust
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele