Ainult tellijatele
21. august 2015
Ainult tellijatele
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Nooremarstid: Asume uuringuga tegelema sügisel

Natalia Jefimova
Autor: Meeli Küttim

Eesti Nooremarstide Ühenduse juhatuse liikme Natalia Jefimova kinnitusel kavatseb ühendus hakata residentide seas läbi viidud küsitluse tulemusi põhjalikumalt analüüsima pärast suvepuhkuste lõppu.

Kas uuringul on ka reaalset mõju residentuuri võimalikult ümberkorraldamisele? Plaanis on tutvustada küsitluse tulemusi dekanaadile ja sotsiaalministeeriumile, kuid kuna küsitluse analüüs valmis enne puhkuste perioodi, siis lükkasime põhitegevuse sügisesse. Eesti Nooremarstide Ühendus suhtub antud ettepanekusse positiivselt ning on juba pöördunud dekanaadi poole, et arutada osakoormusega residentuuri võimalust ja võimalikke lahendusi. Paljudes riikides on võimalik läbida residentuuri osakoormusega ja leian, et see mõjub positiivselt noorte arstide soovile residentuur Eestis läbida ning õpinguid mitte katkestada. Ametlik juhendaja on määratud 100%-le residentidele, küsimus oli pigem selles, kui paljud arst-residendid endale määratud juhendajaga reaalselt iga päev koos töötavad. Saavutada olukorda, kus arst-resident töötaks alati koos juhendajaga on võimatu, üheks põhjuseks on see, et mõned arst-residendid töötavad valvetes lähtuvalt nende eriala iseärasustest, näiteks erakorraline meditsiin, anestesioloogia. Raske on koostada töögraafikut, kus arst-residendi ja juhendaja valved kattuksid 100%. Kui arst-residendi ametlik juhendaja ei ole samal päeval valves, peaks arst-resident töötama mõne teise eriarsti juhendamisel. Tööjõu puuduse tingimustes ja ka arst-residendi arengu aspektist, ei näe ma midagi halba selles, kus vanemate aastate arst-residentidele antakse rohkem iseseisvust. Viimase aasta arst-residenti eristab päev enne residentuuri lõpueksamit ja päev hiljem ainult ametlik eriarsti staatus, kuid eriarstiks ei saada ühe päevaga. See on pikaajaline protsess, iga päevaga lisandub arst-residendil kogemust ja oskusi. Kindlasti saab arst-residendile ka iseseisvaid otsuseid usaldada, kui nii juhendaja kui ka arst-resident ise on kindlad, et need otsused on tema pädevuses. Ideaalis võikski arst-residendile iga aastaga rohkem iseseisvust usaldada, nii areneb temast eriarst. Olukorrad, mida peab minu hinnangul kindlasti muutma, on esiteks esimese aasta arst-residentide juhendamine ja teiseks see, kus arst-resident jäetakse üksinda valvesse, kui ta ise ei tunne, et on selleks valmis, ning ei tagata vähemalt telefonikonsultatsiooni võimalust. Leian, et ka vanemate aastate arst-residentidel võiks igal juhul säilida telefonikonsultatsiooni võimalus. Arst-residendi juhendamine ei tähenda seda, et arst-resident peab eriarstil sabas käima, vaid nõustamist ja vajadusel suunamist keerulisemate kliiniliste situatsioonide puhul. Meie küsitlusest tuli välja, et 60% arst-residentidest arvab, et juhendaja peaks neid rohkem nõustama.

Kui oled juba tellija, siis logi sisse või vormista tellimus
EraisikEttevõte
Olen tingimustega nõus
Kaardimaksega
Mobiilimaksega
Juhime tähelepanu, et Sul on õigus keelata oma kontaktandmete kasutamine samasuguste toodete või teenuste otseturustuse tegemiseks võttes Äripäevaga ühendust aadressil [email protected] või telefonil 667 0099.
Jaga lugu
Mu.ee toetajad:
Kadi HeinsaluMeditsiiniuudiste peatoimetajaTel: 6670 451
Violetta RiidasMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 454
Margot VentMeditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 446
Triin Tabur Meditsiiniuudiste toimetajaTel: 6670 455
Karin TammMeditsiiniuudiste sündmuse juhtTel: 513 8862
Hanna SultsMeditsiiniuudiste sündmuste projektijuhtTel: 6670 385
Maarja KõrvMeditsiinimeedia müügijuhtTel: 5257708