Foto: Andras Kralla

Konkurentsiamet tegi ettepaneku üle vaadata ravimiseaduses sätestatud proviisoromaniku nõue ja ravimite hulgimüüjate seotuse keeld ning tühistada piirangud, milleks vajadus puudub. Piirangutest tulenev kasu avalikkusele ei ole sisuliselt läbi analüüsitud.

Riigikohtu 09.12.2013 ja 22.12.2014 lahendite järgselt, millega tunnistati apteekide asutamise piirangud põhiseadusega vastuolus olevaks, on ravimiseadusesse lisatud kombinatsioon kahest uuest piirangust, mille kohaselt saavad apteekide enamusosanikuks olla vaid proviisorid ning ravimite hulgimüüjatega seotud ettevõtjatel ei ole võimalik apteeke asutada. Kahe uue piirangu omavahelise koosmõju tulemusel on vaba konkurents tõkestatud.

Proviisoromaniku nõude näol on tegemist suure apteegituru muudatusega, mille tulemusena tuleb ligi viie aasta jooksul enamus apteeke sunduslikult võõrandada proviisoritele või sulgeda. Konkurentsiametile teadaolevalt ei ole sealjuures viidatud ühelegi analüüsile, millest nähtuks, et proviisoritele mittekuuluvate apteekide poolt osutatav teenus on ebakvaliteetne. Alates 20.03.2015, mil uusi apteeke tohivad avada üksnes proviisorid, on uute apteekide avamine peaaegu seiskunud.

01.07.2014 jõustunud ravimiseaduse muudatus keelab ravimite hulgimüüjate seotuse üldapteekidega. Samas ei ole selline piirang nähtavalt konkurentsi soodustavat mõju omanud. Eesti apteegiturul on umbes 80% apteekidest kas omandi või koostöölepingute kaudu seotud ühega neljast apteegiketist. Konkurentsiolukord toimib eelkõige nende nelja vertikaalselt integreeritud keti vahel tervikuna, mitte hulgi- ja jaeturul eraldi. Turul laienemise huvi ja võimalused on eeskätt turul juba tegutsevatel apteegikettidel ja konkurentsi seisukohalt on oluline, et neil oleks vabadus turuosa suurendamise nimel pingutada. Ravimiseadusesse lisatud piirangutega selline võimalus aga kaotati.
Konkurentsiameti ettepanekuga saab tutvuda ameti kodulehel.