Mida toob uus, 2016. aasta Eesti tervishoiusüsteemile?

Kas sellest üksi piisab? Kindlasti mitte. Nii tegeleme täiendavate tuluallikate leidmisega ja suuname tähelepanu haiguste ennetamisele, sh ka krooniliste haigete jälgimisele, ravimite järjepidevale kasutamisele ning sotsiaalsete tugiteenuste pakkumisele. 2016. aasta kevadel soovin valitsusse viia analüüsi, mis hõlmaks ravikindlustuse pikaajalist jätkusuutlikkust, sh ka tulubaasi laiendamist muude kui vaid tööhõivel põhinevate maksude kaudu. 

Positiivsest arengutest hoolimata on meil eriarstiabis endiselt palju ebaefektiivsust. Meil on liiga palju patsiente, keda võiks eriarsti asemel teenindada perearst, seda heas koostöös maakonnahaigla ja kiirabiga. Tugev esmatasandi tervishoid on Eesti tervisesüsteemi üks põhieesmärkidest, selle üks osa on aastaks 2023 vähemalt 35 esmatasandi tervisekeskuse ehitamine või renoveerimine. Teiseks tuleb parandada haiglate omavahelist koostööd, et raviprotsessis oleks võimalikult vähe tarbetute uuringute tegemist ja dubleerimist ning et piiratud ja kallist tervishoiuressurssi kasutataks mõistlikult. 

Tervishoiusüsteemi kui terviku käsitlemisel ei piisa sellestki. Suur hulk tervisenäitajatest ei sõltu ravisüsteemi toimimisest, vaid sellest, kuidas inimesed elavad. Meie rahva eeldatav eluiga on Eestis üks madalaimaid Euroopa Liidus, südame-veresoonkonnahaiguste, vähktõve ja vigastustega seotud andmed näitavad, et olukorda on võimalik parandada. Riik peab siinkohal oma rahva tervise eest seisma vajadusel rangemate poliitikatega, sest see on riigi põhiseaduslik kohus. Eesmärk on ju üks: odavaimad ravijuhud on need, mis jäävad olemata.