Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lehtmets: igaks visiidiks saatekirja nõuet kehtestada ei ole otstarbekas
Psühhiaatrite seltsiga ei ole saatekirja sisseviimise nõuet veel arutatud, ütles seltsi president Andres Lehtmets.
Andres Lehtmets - psühhiaater ja psühhiaatrite seltsi juht.
Foto: Andres Haabu
Saatekirja võimalikkus psühhiaatrias sõltub eeskätt perearstide võimekusest psüühikahäirete ravi läbi viia, selgitas Lehtmets. Ta lisas, et kuna suur hulk abivajajaid käib ravil pika aja vältel, siis igaks vastuvõtule pöördumiseks saatekirja nõuet kehtestada ei ole otstarbekas.
Eesti Oftalmoloogide Seltsi juhatuse liige Tiia Jugaste ei usu, et saatekirja nõue muudaks ravijärjekordade pikkust või parandaks juurdepääsu silmaarstile.
Saatekirja nõude sisseviimisest kõigile ravikindlustuse paketti kuuluvatele erialadele on räägitud juba paar viimast aastat. Tänavu tahab haigekassa analüüsidest edasi sisuliste ettevalmistuste juurde liikuda: plaanis on kohtumised erialaseltsidega ja õigusaktide muutmise vajaduse hindamine.
Eesti Naistearstide Seltsi (ENS) ja Eesti Naha- ja Suguhaiguste Arstide Seltsiga (ENSAS) haigekassa saatekirjade teemat veel arutanud pole ja seltsid praegu vajadust muudatusteks ka ei näe.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.