Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sotsiaalministeerium on alustanud ettevalmistustega surmapõhjuse tuvastamise seaduse muutmiseks. Selle eesmärk on tõhustada mitteloomulike surmajuhtumite uurimist haiglates.
Õiguskantsler Ülle Madise.
Foto: Raul Mee
Kirjas õiguskantsler Ülle Madisele toob terviseminister Jevgeni Ossinovski välja, et surmapõhjuse tuvastamise seaduse muutmise seaduse väljatöötamise kavatsuse avalik konsultatsioon algab selle aasta veebruaris.
Õiguskantsler Ülle Madise on väärkohtlemise ennetusasutuse mandaadi alusel psühhiaatriahaiglaid kontrollides kogunud teavet neis aset leidnud surmajuhtumite kohta, et hinnata, kuivõrd on õigus elule neis asutustes tagatud.
Õiguskantsler Ülle Madise alustas omal algatusel menetlust hindamaks, kuidas tagatakse psühhiaatriahaiglates inimese õigust elule. Analüüs keskendus Terviseameti tegevusele Wismari haiglas patsiendi surmaga lõppenud rünnaku ärahoidmisel ning selle asjaolude uurimisel.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.