Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Lutsar HI-viiruse kandjatest: me kõik teeme elus valesid otsuseid
Tänapäevased ravimid ja pidev arstlik kontroll võivad tagada HI-viirusesse nakatunud inimestele isegi ülejäänud inimestest parema elu, tõdes meditsiinilise mikrobioloogia ja viroloogia professor Irja Lutsar.
Tema hinnangul tulekski teha kõik selleks, et nakatunud võimalikult ulatuslike testidega tuvastada ning nad võimalikult aegsasti arsti juurde saada, vahendas err.ee saadet "Kahekõne".
"HI-viirusel pole alguses spetsiifilisi sümptomeid. Inimesel ei pruugi aastaid sümptomeid olla, aga samal ajal on ta võimeline kogu aeg nakatama teisi," kirjeldas Lutsar HI-viiruse levikut Eesti praegustes oludes.
"Me peame rohkem testima ja ennekõike just nendes piirkondades, mis on rohkem haaratud: Tallinna linnas ja Ida-Virumaal," lisas ta.
HI-viiruse kontrolli all hoidmiseks mõeldud ravimid on tänapäeval juba väga head, kuid viirusest lahti nendega ei saa ja vaktsiini ei suudeta viiruse vastu ikka veel toota. "Ravimid on head, kuid kui keegi jääb haigeks, ei oska me teda enam terveks teha," märkis Irja Lutsar.
HI-viiruse kandjate stigmatiseerimisest, häbimärgistamisest, Lutsar aru ei saa.
"Millegipärast on see meie ühiskonnas stigma – ja mitte ainult meie ühiskonnas, ka teistes ühiskondades. Ja sellest on raske aru saada, et miks see, kui inimesel on mingi trauma või diabeet, ei ole halb, aga kui on HI-viirus, siis ma olen nagu midagi oma elus valesti teinud. Kuulge... me kõik teeme oma elus valesid otsuseid!"
Seotud lood
Lääne-Tallinna Keskhaigla nakkuskeskuse juhataja Kai Zilmer rõhutas, et HIVi leviku piiramiseks Eestis on tarvis koondada selle alased tegevused ühe "liidri" kätte, kes suudaks koordineerida nii teadmiste kui ka raha kasutamist nii ravi- kui ka ennetustegevustes.
Ühendkuningriigi, Soome ja Ameerika Ühendriikide suursaadikud esitasid eile, 8. veebruaril riigikogu põhiseaduskomisjonile pöördumise, kus kutsusid Eestit üles viimaks ometi HIV-epideemia ulatust tunnistama ja looma probleemi lahendamisele pühendunud erikomisjoni.
Rahvastiku tervise arengukavas on HIVi ja AIDSiga seotud tegevustele planeeritud käesoleval aastal 14 miljonit eurot.
Kõhulahtisus on vedel vesine roojamine kolm või rohkem korda päevas. See võib olla äge (kuni 7 päeva), pikaajaline (8–13 päeva) ja krooniline/püsiv (> 14 päeva). Lapseeas esinev kõhulahtisus on tavaliselt viiruslik ning sellega kaasneb sageli oksendamine ja kehatemperatuuri tõus.
Hetkel kuum
Enimloetud
4
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele