Sotsiaalministeeriumis on jõutud järeldusele, et surmajuhtumite uurimine haiglates ei pruugi olla kooskõlas põhiseadusega ning arstil kui huvitatud osapoolel võib olla liiga lai voli jätta lahkamine tegemata.
Tihti ei jõuta inimese surma osas selgusele, millesse ta ikkagi suri, kuna tema viimane raviarst lahkamist ei lase teha.
  • Tihti ei jõuta inimese surma osas selgusele, millesse ta ikkagi suri, kuna tema viimane raviarst lahkamist ei lase teha.
  • Foto: Postimees/Scanpix
ERR kirjutab, et kui inimene sureb haiglas, on tema surma liigitamine loomulikuks või mitteloomulikuks (sealhulgas lahangu tegemise otsustamine) ning ametkondade teavitamine surmajuhtumist sageli surnu viimase ravi- või valvearsti otsustada.
Kui arst ei leia, et tema käe all aset leidnud surmajuhtumit oleks vaja täiendavalt uurida või sellest uurimisasutusele või prokuratuurile teatada, siis suure tõenäosusega edasist uurimist ei järgnegi.
Lahkamist tegemata ja välispõhjust leidmata kajastub seesugune juhtum statistikas loomuliku surmana.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Meditsiiniuudised esilehele