Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine. Kommentaar: Segasus ja kirjusus nagu Paabeli tornis
Tartu Ülikooli Kliinikumi juhatuse liige ja ülemarst Margus Ulst.
Foto: Erakogu
Vanad egiptlased uskusid, et elu algab sõnnikust. Ajaga oleme targemaks saanud, et arenguks on vaja veel kolme lisafaktorit – inimesed, vajadused ja raha. E-meditsiinis on vajadused ja inimesed olemas, aga kolmas tõukejõud on napp. Seda enam tuleb olemasolevat piiratud ressurssi suunata rakendustesse, mis tööviljakust suurendavad. Viimast soovitas oma ettekandes ka tarmukas asekantsler Ain Aaviksoo.
Tema esitletud viiest alateemast kõige olulisemaks hindaksin 3. punkti – terviklikku juhtumikäsitlust. Paraku takistab sujuvat teabeedastust haiglatest tervisekeskustesse (ja vastupidi) infosüsteemide killustatus ja hajusarendamine. Näiteks kliinikum investeerib infotehnoloogia arendamisse igal aastal ca 400 00 eurot. PERH ja teised haiglad tõenäoliselt kaks korda samapalju. Kui siia lisada E-tervise SA aastakäive 3,5 mln, saame kokku mahlased 6 mln eurot, mille eest võiks juba silmaga nähtavat tulemust saada.