Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kõik lahkhelid haiglast kohtusse ei jõua
Raidla Ellex Advokaadibüroo OÜ juhtivpartner ja vandeadvokaat Ants Nõmper ütleb, et ettepanekuid mittesüülisel vastutuskindlustusel põhineva süsteemi juurutamiseks on tehtud aastaid, progress aga paraku puudub.
Seotud lood
Aastaid meditsiini valdkonnas töötanud naine hageb Põhja-Eesti Regionaalhaigla väidetava ravivea eest ja nõuab 53 000 eurot. Hagid haiglate vastu on haruldased ning sotsiaalministeerium kaalub uut ja põhimõtteliselt üsna erinevat ravikahjude hüvitamise süsteemi, mis oleks kohtuväline ja mittesüüline.
Veebruari keskel Põhja-Eesti Regionaalhaiglas toimunud erakondade valimisdebatil kinnitas tervise- ja tööminister Urmas Kruuse, et tervishoiutöötajatele mittesüülise vastutussüsteemi loomine on hädavajalik.
Kaebuste hulk tervishoiuteenuse osutajate vastu kasvab, sellega koos kasvab tõenäosus, et üha rohkem ravijuhtumeid jõuab avalikkuse ette arutamiseks. Praegu puudub tervishoiuteenuse osutajal seaduslik õigus ravi käigus toimunut selgitada.
Tervishoiutöötajate mittesüülise vastutuse vajalikkusest räägiti mõne aasta eest palju, kuid paraku on uue riigikogu ajal tekkinud neisse aruteludesse paus. Selle aasta algul tõstsid sotsiaalministeeriumi ametnikud teema uuesti lauale.
Kohustus sõlmida patsiendikindlustus on Eestis kehtinud alates 2024. aasta novembrist. Süsteemi käivitudes oli tervishoiuteenuse osutajate peamine küsimus, kuidas uut kohustust üldse täita. Nüüd, kui leping on enamikul juba sõlmitud, nihkub fookus sisulisemaks: millist kaitset leping tegelikult pakub ning mida see patsiendile kahju korral tähendab.
Enimloetud
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele