Persoon: Magnumi uus juht jätkab ka arstiametis

Ahti Kallikorm.
Ahti Kallikorm.

Magnumis pikalt juhtivatel ametikohtadel töötanud ja hiljuti ettevõtte uueks juhiks saanud arstiharidusega Ahti Kallikorm võtab siiani endokrinoloogina ka patsiente vastu.

Organiseerida on talle meeldinud kogu aeg, muu hulgas on ta olnud ka Põhja-Eesti Regionaalhaigla juht.

Te õppisite arstiks, sest ka vanemad töötasid arstina. Kuidas läks nii, et Te täna arstina ei tegutse?

Vastupidi, tegutsen ja võtan tänaseni Arstlikus Perenõuandlas vähesel määral patsiente vastu. Vähe sellest, et mu ema ja isa töötasid arstina, oli ka mu vanaisa Paul Kallikorm arst - vetarst ja Põlva maakonna peavetarst oma 30 aastat. Minu tädipoeg Mart Taggel on veterinaararst Pärnus ja onupoeg Lauri Kallikorm on Tallegi peaveterinaararst.

Praktiseerida jõudsite kliinikumis endokrinoloogina, aga mis konkreetselt andis tõuke arstikitlist loobuda? Kust tuli kutse minna?

Tulin Tartust Sotsiaalministeeriumisse tööle toonase ministri Marju Lauristini kutsel. Olin Eesti Diabeediliidu üks asutajaid 1992. aastal. Saime soomlaste abiga WHO'st granti diabeedi ennetustööks Eestis. Seoses sellega vajasime ka nn moraalset tuge ministeeriumilt - toimus paar kohtumist, kus oli ka minister. Nii vist talle silma jäingi.

Kuna samal ajal võttis riik laenu Maailmapangast tervishoiusektori reformiks otsiti selle projekti direktorit, kelleks ma kandideerisin ja osutusin valituks. Selle projekti raames valmistati ette üks esimesi sektoripõhiseid arengukavu üldse Eestis, mis kandis nime haiglavõrgu arengukava 2000-2015. Meenutuseks lihtsalt, et 1999. aastal oli Eestis 78 haiglat ja 10500 voodikohta. Lausa 29 haiglas oli voodikohti alla 50 (37% haiglatest) ja 25 haiglat, kus 51-100 voodikohta (32% haiglatest), seega üle poolte tollastest haiglatest olid alla 100 voodikohaga raviasutused. Väga suur ressursi raiskamine aktiivraviks.

Arengukava kutsus ellu 4 tervishoiupiirkonda kolmetasandilise haiglavõrguga, kus 2 tipphaiglat, üks Lõuna-Eestis Kliinikum ja teine PERH Tallinnas.

Samuti teise astme raviasutused ehk 4 keskhaiglat: Pärnu Keskhaigla ja Ida-Viru Keskhaigla, samuti Tallinna Ida- ja Lääne-Tallinna Keskhaiglad. Kui täna vaadata haiglavõrku Eestis, siis pea 95% kattub see toonase haiglavõrgu arengukava sihtidega. 

Mis oli konkreetne tõuge ministeeriumisse tööle minna - pakkumine tundus põnev, nii et otsustasin tulla Tallinnasse, nagu paljud teised tartlased Laari esimese valitsuse ajal, oma Eesti riiki üles ehitama. Kindlasti oli ka piisavalt teotahet ja omajagu uudishimu.

Kas Eesti diabeediliidus veel tegutsete, mille president kaua aega olite?

Erialaselt puutun diabeetikutega palju kokku just ambulatoorses vastuvõtus, aga ise organisatsiooni töös ei osale. Olen toetajaliige, käin iga viie aasta tagant aktusel.

Umbes 15 aastat tagasi olite mõnda aega PERHi juhatuse esimees. Kuidas see kogemus lõppes ja kas võtaksite võimalusel selle väljakutse uuesti vastu?

SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla moodustati 2001. aastal endiste riigihaiglate - Mustamäe haigla, Eesti Onkoloogiakeskuse, Tallinna Psühhiaatriahaigla, Kivimäe haigla, Tallinna Nahahaiguste haigla, Kutsehaiguste haigla ja Arstliku Perenõuandla baasil. Kui PERH loodi, anti kõik täitmata kohustused sihtasutusele üle, nende katmiseks mingeid lisavahendeid riik ei eraldanud. Kahjum oli kokku ligi 40 miljonit krooni, kahjumi kasvamist prognoositi aastaga kuni 75 mln kroonini.

Sai tehtud tohutu optimeerimine - tsentraliseerisime ravitööks vajalike kaupade sisseostu, koondasime üheks paralleelseid struktuure, korraldades ümber tugiteenuste töö. Pärast kiirete ja samas väga mahukate ümberkorralduste tegemist olime suutnud PERHi viia vaid ühe aastaga jooksvasse kasumisse.

See kõik tähendas muu hulgas, et tuli palju inimesi koondada. Pingeid ja rahulolematust oli üksjagu, ehkki suutsime juba 2002. aastast hakata ka oma töötajatel palkasid tõstma. PERH kehtestas esimese haiglana meditsiiniõdede soovitud miinimumtunnitasu. Muudatusi sai tehtud väga palju ja väga positiivseid - on põhjust seal tehtu üle uhkust tunda. Me tõime/lõime lausa täiesti uued erialad PERHi: hematoloogia, endokrinoloogia, reumatoloogia.

Meie tõime Eesti tervishoidu mõisted ülemarst, ülemõde, erialakeskused, mis on tänaseks kinnistunud kui loomulik haigla termin. Mul oli väga võimekas meeskond luues suurima Eesti tipphaigla.

Tänud tookordsetele võitluskaaslastele Sven Kruubile, Jaak Tällile, Anneli Viigile , Aivi Karule ja kliinikute juhtidele: Imre Rammulile, Ruth Sepperile, Leonhard Kukkele ja Sergei Nazarenkole hea meeskonnatöö eest, sest sellist organisatsioonide liitmise ülesannet lahendada on vaid korra sajandis võimalik. Tänases PERHis nii struktuuri ( vaid 5 kliinikut ja nende sees keskused) kui koos renoveeritud ja juurde ehitatud korpustega Mustamäel on meie alustatut vägagi selgelt tunda.

Miks on ravimite jae- ja hulgimüük kujunenud Eestis pingeliseks võitlusväljaks? Mis on suuremad vead tervishoiupoliitikas, mis seda sektorit mõjutavad?

Tervis on sarnaselt haridusele valdkond, mis läheb inimestele korda. Igaüks on koolis käinud, rohtu võtnud ja seega oskab kaasa rääkida.

Kuna taasiseseisvunud Eestis pole kunagi olnud ametlikku ravimipoliitikat, siis ongi ravimivaldkonnas olnud võimalikud ootamatud kannapöörded, mille tulemusena on see valdkond kujunenud nn võitlusväljaks. Ainus ametlik poliitikadokument, mis möödaminnes ja pealiskaudselt puudutab ravimivaldkonda, on rahvastiku tervise arengukava - sellest on aga ilmselgelt vähe.

Suurimad vead tervishoiupoliitikas ongi põhjustatud selge pikaajalise poliitika puudumisest ning sellest, et riik ei järgi olemasolevaid planeerimiskavasid. Ikka ja jälle tõusetuvad uuesti samad teemad, mille osas kestvate lahendusteni ei jõuta. Muudetakse sisuliselt üleöö reegleid, mis mõjutavad kogu sektori tegevuse aluseid.
Positiivse algatusena on sotsiaalministeerium pärast mitmeaastast pausi loodetavasti jätkamas huvirühmade ülest dialoogi poliitika kujundamiseks, mille puudumist ka WHO välja on toonud.

Samas on lõpule viimata muude teemade seas aga näiteks esmatasandi tervishoiu arengukavas nimetatud apteegiteenuse integreeritus esmatasandi tervishoidu, mis aitaks vähendada perearstide ja -õdede koormust, parandada elanikkonna tervisenäitajaid, tõsta elukvaliteeti ning hoida kokku kulusid.

Selgusetus valitseb ka küsimuses, kas või kuidas saab riik leevendada kolme aasta pärast jõustuva võltsravimite regulatsiooni rakendamise mõjusid, mis puudutavad otseselt nii patsiente kui ka ravimite hulgi- ning jaesektori igapäevaseid ülesandeid.

Teie eelkäija Margus Rink ei olnud aastatki ametis. Kas tema ametist lahkumine tähendab äkki seda, et selles valdkonnas saabki juht olla ainult n-ö oma mees, inimene, kellel on meditsiinis ja ravimisektoris oluline töökogemus?

Ma arvan, et see ei ole nii. Varasemad juhid nagu Leon Jankelevits või Kristjan Vilosius ei ole olnud samuti meditsiinitaustaga. Muidugi on teatav eelis, et tunned seda sektorit seestpoolt ja tead ravimite kõrvaltoimeid aga see pole kõige olulisem.

Millised on Teie eesmärgid juhina 2016. aastaks ja paariks-kolmeks järgnevaks aastaks?

Eestis-Lätis planeerime logistikakeskuste laiendusi. Aga teeme ka ettevalmistusi 2019. aastal jõustuva võltsravimi direktiivi täitmiseks - see on gigantne ja ülimalt kulukas süsteem (väikeses Eestis aastane kulu suurusjärgus "vaid" pool miljon eurot) , et võltsravimid turule ei jõuaks, samas pole Eestis olnud teadaolevalt ühtegi juhtumit, kus keegi oleks apteegist saanud võltsravimi.

Paneb küsima, et miks ikkagi sellist kulukat süsteemi üles ehitatakse Euroopas, kui Kreeka ja Itaalia on saanud ajapikenduse mitte sellepärast et nad ei saa ju niikuinii sellega hakkama vaid, pange tähele ja see ei ole minu huumor: need kaks riiki omavad niivõrd head siseriiklikku korraldust juba praegu, et neil pole vaja selle kalli süsteemiga enne 2025 aastat üldse ühineda!?

Mis on suurim väljakutse Magnumi kontsernil hetkel?

Kõige olulisem on kurvi taha näha. Peab ära mõistatama, mis seal kurvi taga ees ootab ja millal see tuleb. Kurv võib olla homme, järgmine nädal või järgmine aasta. See võib olla 2019. aastal kui käivitub võltsravimi direktiiv, mis muudab paljutki ravimikäitluses.

Üks kurv ootab meid ees 2020 aastal, kui oleme sunnitud jaest loobuma. Võimalike kurvidega tuleb arvestada ja osata vastavalt otsuseid teha.

Tuleviku tegevuste planeerimist raskendab oluliselt asjaolu, et riigil puudub strateegiline vaade ravimipoliitikale.

Magnumile kuuluvad Apotheka apteegid tegutsevad hetkel Eestis ja Lätis. Kas mujale riikidesse laienemist plaanis ei ole, nt Venemaale või Leetu?

Venemaale kohe kindlasti mitte. Vaid mõni kuu enne Krimmi sündmusi pakuti meile päris suure Ukraina apteegiketi omandamist aga Margus Linnamäe vaist ütles, et kaup tuleb katki jätta. Suurimad apteegid olid Donbassi ja Mariupoli kaubanduskeskustes...

Te olete Magnumis töötanud tosin aastat. Mitu korda on tulnud mõte, et läheks (uuesti) riigiametnikuks sotsiaalministeeriumisse, öine uni võib-olla rahulikum?

Mul on lapsepõlvest saati küljes suure magaja maine, seega on uni alati sügav ja hea. Ma ei ole sellele mõelnud.

Mis hinde Te Eesti ravimipoliitikale viie palli süsteemis annaksite? Mis on seni hästi tehtud ja mis võiks olla teisiti?

Ravimipoliitika puudumise tõttu on suuremate teemade edukust raske hinnata, sest need on sõnastamata. Nii patsiendi kui tervishoiu osapoolte panust kiputakse vaatama fragmenteeritult ja mittesüstemaatiliselt, ilma tervikpilti silmas pidamata.
On positiivne, et Eestis toimib digiretsept.

Hästi on tehtud meie enda Netiapteek. Paljuski on siiski veel tegemata - näiteks ravimite võtmist Eestis süstemaatiliselt ei jälgita, ravimite personaalse jaendamise teenust pole puuduliku seadusandluse tõttu sisuliselt võimalik osutada.

Me soetasime roboti Mustamäe apteeki, mis võimaldab inimestel ravimeid õigesti võtta - ravimid pakendatakse kuupäeva ja kellaaja kaupa eraldi pakenditesse nii, nagu arst ja apteeker on soovitanud. See vähendab ravimivõtmise unustamist, nende valel ajal võtmist või negatiivseid koostoimeid omavate ravimite üheaegset manustamist.

Vanemate inimeste jaoks, kes võtavad päevas rohkem kui kolme ravimit, on see individuaalse pakendamise süsteem asendamatu abimees. Seda teenust saame aga vaid Mustamäe apteeki külastavatele patsientidele pakkuda, sest personaalselt jaendatud ravimite müük ühelt apteegilt teisele pole lubatud. Muidu saaksime võtta tellimusi üle Eesti vastu ja saata järgmiseks päevaks igasse apteeki konkreetse patsiendi kahe või nelja nädala vajadusi katva personaalselt pakendatud ravimitega karbi.

Tervishoiutöötajate tööjõupõud, elanikkonna vananemine ja eluea pikenemine nõuab tervishoiusüsteemi tõhustamist. Apteekrite omandatud teadmised ja oskused on praegu alakasutatud. Apteeker peaks olema efektiivsemalt kaasatud esmatasandi tervishoiusüsteemi, et tagada patsiendile parim võimalik abi. See tooks leevendust nii mõnegi lahendamata olukorra osas.

Millega Te vabal ajal tegelete, mis aitab mõtted tööst ja tabletimajandusest eemale viia?

Mulle meeldib mu töö ja sellele mõtlemine ei tekita minus stressi. Ma olen alati teinud vaid sellist tööd mis on kaasakiskuv ja põnev. Enamus minu vabast ajast möödub abikaasa Nastja ja laste Anetti ning Paul Samueli seltsis. Me oleme suured klassikalise muusika fännid ja seetõttu käime vähemalt korra kuus Estonia kontserdisaalis kuulamas kas ERSO-t või mõnda külalisorkestrit.

Kas Te ise ostate vajalikud ravimid ainult Apotheka apteegist? Olete Te üldse n-ö ravimiusku inimene või selline, kes võtab ravimit ainult viimases hädas?

Olen kogu elu ikka ravimiusku olnud, lihtsalt hea sõnaga ikka terveks ei saa. Kirurgid ravivad radikaalselt lõigates nn "haige koha" välja aga siis peale lõikust on ikkagi antiobiootikumid ja muud ravimid vajalikud.

Vaadake, kuidas on arenenud vähiravi - me suudame anda inimestele juurde aastaid kvaliteetset elu vaid ainult tänu uutele väga headele ravimitele. Aastatega olen korrigeerinud oma pessimistlikku suhtumist toidulisandite suunal, võtan kevadeti alati vitamiine ja kogu perega D vitamiini aasta ringi, mida ma varasemalt ei teinud.

Apteegis kuulan ka hoolikalt apteekri nõuandeid. Samuti olen aru saanud, et apteegis ei käida tänapäeval ainult haigena vaid ka tervena.

Elulugu:
2004 - AS Magnum
1998 - Arstlik Perenõuandla, endokrinoloog
2000 - 2003 Põhja-Eesti Regionaalhaigla juhatuse esimees
1992 - 2000 Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna juhataja asetäitja, hiljem välissuhete osakonna juhataja ning seejärel eurointegratsiooni asekantsler.
1989 - 1992 Tartu Ülikooli Kliinikum, arst-õppejõud, endokrinoloog
Eesti Diabeediliidu asutajaliige

Õppis ka näitekunsti

Lavakunstikateedris õppisin ma ainult poolteist semestrit (arsti kolmandalt kursuselt käisin jõulust kuni septembrini ära) - see oli selline vaimu rikastav noorusaegne kõrvalepõige, veendusin, et ma ei oska ikka näidelda.

Kui aus olla siis selle tõdemuse tõid mulle Aarne Üksküla ja Kalju Orro, kes ütlesid mulle kevadel 1984, et näitlemisega pole väga lootust mul läbi lüüa, aga teatri direktoriks sobiks ma suurepäraselt.

Igatahes oli see hea kogemus - muidu oleks ehk terve elu mõelnud, et mis oleks saanud kui… Mu tipproll oleks ilmselt midagi sellist, et "härra, teile on kiri" ja siis peaksin tõttama vasakule lavalt ära.

Kui 1984. sügisel tagasi arsti õppima läksin, olin nii indu täis, et mind saatsid ainult head ja väga head. 

 

Kolleegi kommentaar: Ahti peale saab kindel olla
Tiina Lätti, OÜ Magnum Medical juhatuse liige

Tunnen Ahtit juba aastaid - ta on usaldusväärne inimene, kelle peale saab alati kindel olla. Hea meeskonnamängijana mõtleb ta alati kaasa, pakub oma ideid ning aitab leida ka keerukates olukordades lahendusi.

Ta leiab oma inimeste jaoks aega, et neid ära kuulata, toetada ja tunnustada, on inimlikus mõttes hästi mõistev. Kolleegi ja juhina väärtustab ta ettevõttesiseseid üritusi ja võtab neist võimalusel aktiivselt osa.

Ahtil on ka väga hea huumorisoon, tänu millele saab koosolekutel tihti nalja. Tema optimism tõmbab ka teised kaasa ja toob nii mõnelgi päeval sära silmadesse.

Lisa kommentaar

Raadio ettevõtlikule inimesele

Hetkel eetris

JÄLGI MEDITSIINIUUDISEID SOTSIAALMEEDIAS:

RSS

Seotud lood

Küsitlus

Valdkonna tööpakkumised

Meditsiini­uudised

12. veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiin Fookuses

veebruar 2019

Laadi PDF

Tervise­uudised

veebruar 2019

Laadi PDF

Meditsiiniuudiseid ja mu.ee saavad tellida vaid need isikud, kellel on kehtiv retseptikirjutamise õigus. Toimetusel on õigus seda küsida ja kontrollida.