Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nullist ehitatud antibiootikumid võivad resistentsusest jagu saada
Keemikud suutsid taasluua populaarse antibiootikumiga sarnase ühendi, mis suudab võidelda nende bakteritega, mis on juba seniste ravimite vastu immuunsed.
Antibiootikumiresistentsus on üha kasvav probleem.
Foto: Postimees/Scanpix
Inimesed on antibiootikumidega juba nii harjunud, et osadele bakteritele muidu võimsad ravimid enam ei mõjugi. Seetõttu otsivad teadlased pidevalt viise, kuidas antibiootikume uuendada, et selle probleemiga võidelda, vahendas Postimees.
Terviseameti juht Tiiu Aro ütles, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel üha enam leviv mikroobide resistentsus on kujunemas üheks kõige suuremaks globaalseks ohuks inimeste tervisele.
Kuigi Ida-Euroopa maades on antibiootikumiresistentsus üldiselt suurem kui Lõuna-Euroopas, on olukord Eestis siiski hea. Terviseameti epidemoloogia nõunik Kuulo Kutsari sõnul on meie päevadooside kasutus tuhande inimese kohta igati mõistlik.
Värske ELi uuring näitab, et Eestis on retseptiga antibiootikumide (AB) kasutamine madal, aga ilma retseptita piisavalt kõrge, et märkimist leida. Samuti puudub Eestis järelevalvesüsteem AB väljakirjutamise osas.
Palavalt kuum suvine päev, higimull otsa ees ja särk läbimärg – see ei ole ainult normaalne, vaid lausa hädavajalik. Siiski ei seosta kõik higistamist ainult palava suvepäevaga. Higistamine võib tähendada rahvarohkeid üritusi, tähtsaid esinemisi või olulisi koosolekuid, aga ka vahelduvate kuuma- ja külmahoogudega üleminekuiga.