Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Nullist ehitatud antibiootikumid võivad resistentsusest jagu saada
Keemikud suutsid taasluua populaarse antibiootikumiga sarnase ühendi, mis suudab võidelda nende bakteritega, mis on juba seniste ravimite vastu immuunsed.
Antibiootikumiresistentsus on üha kasvav probleem.
Foto: Postimees/Scanpix
Inimesed on antibiootikumidega juba nii harjunud, et osadele bakteritele muidu võimsad ravimid enam ei mõjugi. Seetõttu otsivad teadlased pidevalt viise, kuidas antibiootikume uuendada, et selle probleemiga võidelda, vahendas Postimees.
Terviseameti juht Tiiu Aro ütles, et antibiootikumide liigse või väärkasutamise tagajärjel üha enam leviv mikroobide resistentsus on kujunemas üheks kõige suuremaks globaalseks ohuks inimeste tervisele.
Kuigi Ida-Euroopa maades on antibiootikumiresistentsus üldiselt suurem kui Lõuna-Euroopas, on olukord Eestis siiski hea. Terviseameti epidemoloogia nõunik Kuulo Kutsari sõnul on meie päevadooside kasutus tuhande inimese kohta igati mõistlik.
Värske ELi uuring näitab, et Eestis on retseptiga antibiootikumide (AB) kasutamine madal, aga ilma retseptita piisavalt kõrge, et märkimist leida. Samuti puudub Eestis järelevalvesüsteem AB väljakirjutamise osas.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.