EIK: vangide maohaavade ravimisel peab lähtuma rahvusvahelistest juhistest
Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsustas sellel aastal aset leidnud protsessil Kolesnikovich vs Venemaa, et maohaavade ravimisel kinnipidamisasutuses tuleb järgida rahvusvahelisi soovitusi maohaavade raviks.
Asjaolud
Kaebaja kannab pikaajalist vabaduskaotuslikku karistust raskete kuritegude eest. Tal oli kinnipidamise ajal rasked tervisekahjustused, sh aju ja seljakahjustused. Kaebaja väitis, et vangla arstid ravisid üksnes sümptomeid ning ei määranud pikaajalist ravi lähtuvalt selgest ravistrateegiast. Kaebaja ja tema abikaasa kaebused ei muutnud olukorda. Kaebaja avaldus EIK-ile oli EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumise tuvastamiseks.
EIK-i seisukohad
Kohtulahendis on viited Euroopa Nõukogu materjalidele seoses kinnipidamisasutuses haigete kinnipeetavate ravi küsimustega.
Igaühel tuleb enne EIK-ile avalduse esitamist kasutada siseriiklikus õigussüsteemis olemasolevaid õiguskaitsevahendeid. Tõhus õiguskaitsevahend on kättesaadav ja praktiline, sellel peab olema mõistlik eduväljavaade. EIÕK artikli 13 tähenduses peab tõhus õiguskaitsevahend hoidma ära võimaliku rikkumise või selle jätkumise või tagama kohase hüvitise juba toimunud rikkumise eest. Piinamise ja ebainimliku või alandava kohtlemise asjades tuleb tagada koosmõjus nii rikkumist välistav meede kui ka hüvitis. Vastasel juhul legitimeerib rahaline hüvitis isiku väärkohtlemise. EIK hindas olemasolevaid õiguskaitsevahendeid – nt kaebus kinnipidamisasutuse juhtkonnale või prokurörile ning leidis, sarnaselt varasemate kaasustega Venemaa vastu, et need ei olnud tõhusad mõistliku eduväljavaatega õiguskaitsevahendid. Valitsus ei näidanud, milliste õiguskaitsevahenditega oleks kaebaja saavutanud enda olukorra parandamist ja hüvitist. Seega oli asjas artikli 13 rikkumine.
Meditsiiniabi adekvaatsus kinnipidamisasutuses on keeruline küsimus. Oluline on korrektse diagnoosi panemine ja ravi elluviimine. Igat kaasust tuleb lahendada faktipõhiselt.
Esimesel kahel aastal ei tagatud kaebajale mingit ravi. Ametivõimud asusid tegutsema alles siis, kui kaebaja ei olnud suuteline osa võtma kohtuistungitest. Ravi kohaldamisel ei lähtutud selgetest rahvusvahelistest soovitustest maohaavade raviks, mille Venemaa tervishoiuministeerium oli omalt poolt heaks kiitnud.
Resolutsioon
1. EIÕK artiklite 3 ja 13 rikkumine;
2. Mittevaralise kahju hüvitamiseks määras EIK 15 000 eurot ning 1 090 eurot kulude katteks.
Kaasuse kohta saab rohkem lugeda siit.
