Samas pole patsientide organisatsioonid küsinud seni oma liikmetelt ega kroonilistelt haigetelt laiemalt, mida nemad aktiivsest eutanaasiast arvavad. Aktiivne eutanaasia ehk parandamatult haige inimese surmamine tema enda soovil on tabuteema, selle koha pealt on Eestis suudetud vait olla juba aastaid, kirjutas Postimees Tervis.Seni tõsiseim käsitlemiskatse pärineb 2012. aastast, kui jurist Kaia Hälvin küsis oma magistritöö tarbeks arstidelt, mida nemad eutanaasiast arvavad. Vastas 115 arsti. 68 protsenti neist oli eutanaasia poolt, aga vaid 31 protsenti leidis, et eutanaasia tuleks seadustada. Seevastu 54 protsenti arvas, et ühiskond ei ole selleks valmis. 14 protsenti oli põhimõtteliselt eutanaasia vastu.Põhja-Eesti regionaalhaigla (PERH) onkoloogia- ja hematoloogiakliiniku juhataja Vahur Valvere sõnul võis küll 68 protsenti magistritöö tarvis tehtud küsitluses osalenud arstidest pooldada aktiivset eutanaasiat, hoopis teine lugu oleks tema hinnangul aga siis, kui küsitaks, kas seesama arst on valmis eutanaasia läbi viima.«Loomulikult võib olla juhtumeid, kui valuravi ei suuda anda tulemust ja aktiivne eutanaasia oleks võib-olla vajalik,» räägib Valvere. «Aga kui hakkame mõtlema: kes seda teeb? Mis tingimustes? See nõuab seadust, läbiarutamist ja paljugi muud. See on terve juriidiliste ja eetiliste küsimuste kompleks.»Aktiivne eutanaasia pole Valvere sõnul seadustatud üheski Skandinaavia ega Balti riigis. Samuti ütleb ta, et neis riikides, kus see on seadustatud, on väga paljud sooviavaldajad viimasel hetkel ümber mõelnud.Edasi loe Postimees Tervisest