Riik on teinud mitmeid muudatusi, kuid see ei ole piisav, leiab Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp.

- Apteeker Kristiina Sepp
- Foto: Meditsiiniuudised, mu.ee
Kristiina Sepa sõnul ei tegele riik apteegisektoris paraku tõsisemate probleemidega. “Kahetsusväärselt tuleb tõdeda, et riik teeb kõik selleks, et mitte tegelda apteegisektori tegelike probleemidega, nagu omandireform, efektiivne integreerimine esmatasandisse, apteegi lisateenuste reguleerimine, nt vaktsineerimine, 3+2 õppe poole liikumine jne,” loetleb Sepp.
Seotud lood
Eesti Apteekide Ühenduse juhatuse liige Kristiina Sepp möönis Meditsiiniuudiste ravimiseminaril, et inimeste teadlikkus, et väiksema tervisemurega on võimalik ka apteeki pöörduda, on endiselt kehvapoolne ja vajab kindlasti parandamist.
Apteekidele omandipiirangute rakendamine 2020. aasta aprillist on tekitanud paksu verd, muu hulgas põhjusel, et puudub selle muudatuse mõjuanalüüs.
Sotsiaalministeerium tegeleb praegu apteegireformi jõustamiseks vajaliku rakenduskava väljatöötamisega, lubades teha ettepanekud hiljemalt käesoleva aasta lõpuks.
Eesti Apteekide Ühendus ja Eesti Ravimihulgimüüjate Liit tegid ühisavalduse, kus leiavad muuhulgas, et apteekide omandireformi tuleks pikendada vähemalt aastani 2025.
Kui varem oli igal tervishoiutöötajal isiklik kittel, siis tänapäeva haiglates ja kliinikutes kasutatakse üha enam renditavaid tööriideid, mis on jagatud, kuid hügieenilised ja alati jälgitavalt hooldatud. Tööriiete korrektne hooldus on meditsiiniasutustes hädavajalik – see aitab vältida bakterite, viiruste ja muude haigusetekitajate levikut ning tagada ohutuse nii personalile kui patsientidele. Kaasaegne tehnoloogia võimaldab kogu protsessi digitaliseerida ja vähendada riske miinimumini.