Foto: Raul Mee / Äripaev

PAIK-projekti raames panid Viljandimaa tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujate esindajad kokku uudsed teenused erinevatele sihtrühmadele ning kavandasid nende efektiivseks osutamiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Kavandatu etapiviisiline elluviimine algab uuel aastal.

Detsembris jõudis lõpule sotsiaalministeeriumi algatatud projekt "Paikkondlike tervishoiu- ja sotsiaalteenuste integreerimise eelanalüüs ja kavandamine (PAIK)", mille edukus tulenes Viljandi tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutajate koostööst. PAIK-projekti kaasati Viljandi maakonna inimestele tervise- ja sotsiaalteenuste pakkujaid, sealhulgas eriarstiabi, perearstiabi, kohalike omavalitsuste sotsiaalteenused, koduõendus, kiirabi, apteegid ja vabakonna esindajad. Pilootprojekti käigus analüüsiti hetkeolukorda ja inimeste vajadusi Viljandimaal ning osapoolte koostöös töötati välja inimese vajadusest lähtuva integreeritud teenuste loomise mudel.

"PAIK-projekti eesmärk oli töötada Viljandi maakonna näitel välja uus paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste osutamise koosloome mudel," selgitas Viljandi haigla juhatuse esimees Priit Tampere pilootprojekti vajalikkust. "Piltlikult öeldes oli eesmärk luua õng, või täpsemalt võrk, mitte panna lauale kala. See tähendab, et mitte teha ühekordselt valmis integreerituid teenused, vaid disainida protsess, mille abil luua uusi ja ajakohastada olemasolevaid koostööteenuseid, sest teenusvajadus muutub ajas pidevalt."

Osapooled leppisid kokku mitmetes põhimõtetes, millest lähtuvalt teenuseid disainida, nagu lihtne ja arusaadav teenusevalik ja teenuste kättesaadavuse parandamine. Samuti tehti ettepanekuid, kuidas läbi finantseerimise neid põhimõtteid toetada. PAIK-projekti raames on välja töötatud integreeritud teenuste loomise mudel, valminud on projekti tegevuskava ning käivad arutelud projekti elluviimise rahastuse üle.

Priit Tampere hinnangul tuleb teenuste kujundamise puhul eelkõige silmas pidada inimese vaadet: "Mis oleks, kui erinevad teenusepakkujad toimiksid samas infoväljas, nii et näiteks Viljandi haiglast koju saabuv üksi elav eakas Marta leiaks eest koduhooldaja köetud toad ning täidetud külmkapi, hoolimata sellest, et osapooled – haigla ja sotsiaalteenuse pakkuja – on rahastatud ja juhitud eri allikatest," visualiseeris haigla juht soovitud olukorda.

PAIK-projekt ei piirdunud ainult koosloome meetodi väljatöötamisega, vaid seda ka rakendati uudsete lahenduste loomisel. Disainibüroo Velvet juhtimisel panid Viljandimaa tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkujate esindajad kokku uudsed teenused erinevatele sihtrühmadele ning kavandasid nende efektiivseks osutamiseks vajalikud tehnoloogilised lahendused. Kavandatu etapiviisiline elluviimine algab uuel aastal.

"Projekti juhina on Viljandi haigla siiralt tänulik kõikidele projekti tegevustes osalejatele. Loodame, et koosloome käigus tekkinud sidemetest on igapäevatöös juba positiivset mõju tunda olnud.  Näiteks meie haigla arstide hinnangul on koostöö perearstidega saavutanud täiesti uue taseme. Seega on Viljandimaa inimesed PAIK-projektist juba võitnud," ütles Priit Tampere.

Rain Laane: tervishoiu- ja sotsiaalteenused peavad olema rohkem seotud

29. detsembril  külastasid Viljandi haiglat Eesti Haigekassa juhatuse esimees Rain Laane ja Sotsiaalkindlustusameti peadirektor Egon Veermäe. Külastuse käigus arutati käsil oleva paikkondliku tervishoiu- ja sotsiaalteenuste pakkumise pilootprojekti edasiste plaanide ja rahastamise teemadel. Rain Laane sõnul on väga oluline, et tervishoiu- ja sotsiaalteenused oleksid omavahel rohkem seotud.

“Juba 2015. aastal läbi viidud Maailmapanga uuring tõi välja, et Eesti tervishoiu- ja sotsiaalteenused pole omavahel piisavalt seotud ning tervishoiuteenust osutatakse sageli valel tasandil. See tähendab, et näiteks muresid, millega saaks aidata perearst, lahendab tihtipeale hoopis eriarst. Praeguse rahastamise põhimõtted on erinevate teenusepakkujate - haiglad, perearstid, sotsiaaltöötajad - puhul erinevad ja see ei võimalda inimesekeskset lähenemist ja teenusepakkujate koostööd. Need on Viljandi pilootprojekti ellukutsumise põhjuseid ning projektiga edasi liikumine on haigekassa jaoks väga oluline,” selgitas Laane.

Sotsiaalkindlustusameti juhi Egon Veermäe hinnangul  on tänasel päeval teenuseosutajate koostöö osaline ja erinevate osapoolte infovahetus ei toimu süsteemselt. 

“Täna arutasimegi just seda, kuidas viia tervishoiu- ja sotsiaalvaldkonna koostööd uute teenuste väljatöötamisel selgemalt ühtsetele alustele. Viljandi haiglal on head praktilised kogemused uute teenuste väljatöötamisel nagu näiteks sõltuvushaigete ravi- ja rehabilitatsiooniteenuse loomine ning ka pilootprojekti raames välja töötatud mudel väärib kindlasti praktikas testimist,” lisas Egon Veermäe.