Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Tervisekeskustel võib minna hästi, aga perearstiabil mitte
Samavõrra arusaamatu on, miks hakati juba 2017. a rahastama “tervisekeskusi”, mida pole olemas ei reaalselt ega virtuaal-juriidiliselt. Nende karmide hinnangute seletuseks pöördume tervishoiu algtõdede juurde.
Seotud lood
Tervise- ja tööminister allkirjastas 13. märtsil 2018. aastal uue määruse nr 5 „Tervisekeskuste kaasajastamine“, mis avaldatakse Riigi Teatajas ja jõustub kolmandal päeval pärast avaldamist.
Sotsiaalministeeriumi terviseala asekantsler Maris Jesse tõi erinevaid tervisevaldkonnas pooleli olevaid projekte kommenteerides välja kogemustest õppimise vajadust.
Esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks esitati 23. juuliga lõppenud taotlusvoorus kokku kuus taotlust: esmatasandi tervisekeskuste rajamiseks Võrru, Jõgevale, Kärdlasse, Keilasse ja Maardusse ning maakondliku tervisekeskuse rajamiseks Viljandisse. Seega on kahe taotlusvooruga kaetud kõik maakonnakeskused.
Perearstid leiavad, et kui nimistu ületab 1600 patsiendi piiri, peaks arstil tekkima võimalus uutest patsientidest keelduda.
OECD värskes aruandes „Health at a Glance 2024“ prognoositakse, et aastaks 2050 on Euroopa Liidus (EL) üle 65-aastaseid inimesi juba kolmandik elanikkonnast. Kui lisada sellele elustiiliga seotud riskitegurid ja sotsiaalmajanduslikud erinevused, on selge, et Euroopa peab kiiresti ajakohastama oma tervishoiusüsteeme, et parandada patsientide elukvaliteeti.
Enimloetud
2
5
Viimased uudised
Hetkel kuum
Liitu uudiskirjaga
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.
Tagasi Meditsiiniuudised esilehele